24.01.1904 : 11. jaanuaril peeti karskusseltsi peakoosolek, millest võttis osa 67 liiget....
19040205_art_107_0 (Allikas: Postimees (1886-1944), nr. 29, lk 3, 05.02.1904)
NB! Leiti ilmseid loogikavigu või kaheldavaid kohti, mis on tähistatud märkega [?]
11. jaanuaril peeti karskusseltsi peakoosolek, millest võttis osa 67 liiget. Seltsi esimees H. Einer esitas aruande möödunud aasta tegevusest ja esines kõnega, milles ta mõistis hukka alkoholi tarbimise.
Seltsil on kokku 109 liiget, neist 10 naist. Aasta tagasi oli 82. 1903. aasta jooksul toimusid juhtkonna koosolekud igal nädalal. Protokollitud on 22 koosolekut. Üldkoosolekuid oli kaks.
Avalikest üritustest oli aasta jooksul 7 näitemängu, 3 perekonnaõhtut, 2 kirjanduslikku õhtut ja 1 jõulupidu. Loa saamine kirjanduslike õhtute korraldamiseks on keerulisemaks läinud.
Kassapidaja Tomberg andis teada, et aasta tulud olid 1699 rbl ja 33 kop ja kulud 1164 rbl 92 kop. Seega oli kassas aasta alguses 584 rbl 41 kop.
Võeti vastu mõned tähtsamad otsused:
1. Selts ostab endale klaveri
2. Palutakse luba näitemüügi korraldamiseks
3. Aastas peetakse vähemalt 6 üldkoosolekut asjade arutamiseks
4. Näitlejad saavad 10% näitemängu tuludest ja 30 rbl näitejuhile ning laulujuhile aastas
Seltsil on kokku 109 liiget, neist 10 naist. Aasta tagasi oli 82. 1903. aasta jooksul toimusid juhtkonna koosolekud igal nädalal. Protokollitud on 22 koosolekut. Üldkoosolekuid oli kaks.
Avalikest üritustest oli aasta jooksul 7 näitemängu, 3 perekonnaõhtut, 2 kirjanduslikku õhtut ja 1 jõulupidu. Loa saamine kirjanduslike õhtute korraldamiseks on keerulisemaks läinud.
Kassapidaja Tomberg andis teada, et aasta tulud olid 1699 rbl ja 33 kop ja kulud 1164 rbl 92 kop. Seega oli kassas aasta alguses 584 rbl 41 kop.
Võeti vastu mõned tähtsamad otsused:
1. Selts ostab endale klaveri
2. Palutakse luba näitemüügi korraldamiseks
3. Aastas peetakse vähemalt 6 üldkoosolekut asjade arutamiseks
4. Näitlejad saavad 10% näitemängu tuludest ja 30 rbl näitejuhile ning laulujuhile aastas
Juhatus valiti ühel häälel tagasi: esimees H. Einer, abiesimees Z. Ainson. Asemikuks tisler A. Reimann. Laekahoidjaks majaomanik katelsepp E. Tomberg, abiks kaupmees A. Lu[?]cht. Kirjatoimetajaks raudteekirjutaja E. Palu, asemikuks R. Rebane.
Valiti ka korrapidajad, lõbukomitee ja turniosakond ning seltsituumide ja varanduse revidendid.
-
Postimees (1886-1944), nr. 29, lk 3, 05.02.1904 ↩
seotud isikud
- Zimm Ainson (Aintson) 1846-1919
- Hans Einer 1856-1927
- Peeter Einer 1863-1936
- Märt Gross 1868-?
- Friedrich Karlson
- Jakob Kurg -1922
- Ernst Henn Murrik 1863-1942
- Ernst Palu 1881-1920
- Juhan (Johan) Pullisaar 1879-1931
- Jaan Raudsepp 1877-1961
- Robert Rebane
- A. Reimann
- Jaan Soo 1862-1951
- Adolf Stafenau 1881-1970
- Eduard Tomberg 1862-1928
- Karl Wassil (Vassil) 1866-?
seotud asutised
seotud pildid
Sarnased lood:
Ära tundes, et eesti seltskonna vaimline kui ka aineline arenemine...Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada,...
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga...
Toimus esimene Valga Eesti karskuse seltsi üldkoosolek. Õpetajahärra Undritz avas...
Valga Eesti karskuse selts pidas üldkoosolekut. Ettekandeid tegid Valga Peetri-kooli...
Valga karskusseltsi koosolekut peeti Peetri koolimajas. Esimees rääkis karskusliikumisest Soomes...
Eesti karskusseltside kokkusaamisel Vanemuises valiti Valga seltsi esimees H. Einer...
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates...
Karskusselts korraldas "Tee- ja lõbuõhtu" Läti seltsi saalis. Ettekandeid tegid...
Karskusselts korraldas Läti seltsi saalis tee- ja kirjandusõhtu. Kanti ette...