W. Hermanni matused toimusid 10. septembril ja ta sängitati Rõngu kalmistule. Matusetalituse pidas õpetaja Tammik, misjärel matuserong liikus mööda Vabaduse ja Kuperjanowi tänavat linnast välja, et sealt edasi põrm toimetada tema viimasesse puhkepaika. Kuni Pika tänavani kandsid kadunud sõbrad puusärki. Austust oli tulnud avaldama ka kaitsemaleva orkester.