Jõustus Eestis samaaegselt muude Vene riigi aladega uus linnaseadus, mis mõningate hilisemate muudatustega kehtis 1. maini 1938.

11. juunil 1892 kehtestatud uue linnaseadusega likvideeriti linnavolikogu valimistel kuriaalsüsteem, tänu millele oli edaspidi igal häälel võrdne kaal, kuid kõrge varandusliku tsensuse tõttu piirati olulisel määral linnavolinike valijate arvu.¹

Hääleõiguse omandasid kõik Vene alamad, kes olid saanud 25 aastat vanaks ja omasid linnas kinnisvara, mille väärtus oli vähemalt 1000 rubla. Valimisõigus oli ka I ja II gildi kaupmeestel ja I–V järgu tööstusettevõtete omanikel. Seega jäeti kõrvale käsitöölised, väikeettevõtjad ja -omanikud, s.o paljud varem III klassis valinud eestlased. Valimisõiguse kaotasid ka literaadiseisusse kuulunud, kui
nad ei vastanud kinnisvaratsensusele. Küll said majaomanikena valimisõiguse vaeslaste eestkostjad.¹

Liikmete arv Valgas oli uue seaduse põhjal 30.²