1827. aasta lõpus oli linnal 72 kodanikku ja linnaelanikke oli kokku 595, neist 291 meest ja 304 naist.
Lisaks neile elas linnapastoraadi ja linnamõisakeste maal ehk nn patrimoniaalpiirkonnas veel 181 meest ja 177 naist, kes olid läti talupojad. Seega kõiki kokku arvates (in Stadt und Gebiet) 953 inimest. Aasta jooksul oli siin surnud 27 ja sündinud 32 inimest. Kõige kõnekama linna elu iseloomustava faktina rõhutati, et linnas, kus oli 4 kivihoonet (millest 3 kuulusid kroonule) ja 81 puumaja, polevat 1802. aastast kuni 1827. aasta lõpuni, s.o veerand sajandi jooksul juurde ehitatud ühtegi maja, välja arvatud üks 1826. aasta tulekahjus mahapõlenu,
mis uuesti üles ehitati.