Lastekodu likvideerimisega kerkis üles, kellele jääb hoone, mis ehitati riigi summadega ja midagi kasutasid linna- ja maavalitsused ühiselt lastekoduna. Lepingus on ka punkt, mis lubab seda hoonet kasutada ainult lastekoduna. Laste puudusel lastekodu endisel kujul likvideeriti, kuid maavalitsus nõuab kolmandikku mõttelist osa hoonest nüüd endale. Seda ei toetanud tervishoiu ja hoolekandevalitsus, kes leidis, et kuna hoone on püstitatud riigi rahaga, siis ei saa maavalitsusel olla selles osas pretensioone. Kuna nüüd hoonet hakatakse kasutama haiglana, siis leidis tervishoiuvalitsus, et hoone juriidiline peremees võiks olla ainuüksi linn.