Valgamaa vabastamine 1941: ¹
Sõja puhkemist ja arengut meenutavaid fakte järgnes Valga linnas ja maakonnas üksteisele külluses. Juba 22.-23.juuni ööl oli esimene õhualarm – linna kohale ilmunud Saksa luurelennuk pildistas raketi valgustusel raudteesõlme. Valgast hakkas kohe esimestel sõjapäevadel Riia suunas läbi liikuma mobiliseeritute ronge, millede peatumisel linnas liikus suurel arvul räbalais „suure kodumaa” esindajaid, keda siin kutsuti „Kaasani üliõpilasteks”. 24.ja 25.juunil olid veo- ja sõiduvahendite rekvisitsiooni päevad. Selleks käsutati Valgamaa valdadest Valga lähedale Priimetsa nn. „3-päevaseks õppekogunemiseks” kokku 24.juunil vallamajade juures eelkomisjonis väljavalitud paremad talumeeste hobused, veokid ja rakmed, milliseid komisjoni poolt veelkord praagiti; järelejäänud hinnati ning omanikele jagati kätte rekvireeritud vara eest kviitungid. „Õppekogunemisele” kaasa võtta kästud 3-päevane hobusemoon (kaerad ja heinad) võeti talunikelt samuti ära, kuid kviitungit kellelegi vastu ei antud. Raha äravõetud varade eest kellelegi ei makstud. Samadel päevadel toimus ka Valgas ja maakonnas leiduvate mootorsõidukite rekvisitsioon. 25.juuni käsu kohaselt hakati eraisikuilt maha võtma telefoniaparaate. 27.juunil kleebiti välja raadioaparaatide ja relvade äraandmise käsk. 30.juunil viskas Saksa lennuk Tõrvale 18 pommi, millest 15 lõhkesid linnas. Juuni lõpupäevist peale hakkas öösiti läbi Valga liikuma ronge taanduvate punaväelastega. 1.juulil algas hävituspataljoni moodustamine. 1. ja 2. juulil lahkus linnast Valgamaa täitevkomitee koos perekondadega. 2.-3.juuli ööl välja pandud kutsealuste kokkukutsumiskäsu järgi kutsuti järgneval päeval kokku noormehed. 3.juulist peale kujunes taanduvate Punaväe osade Valgast läbi liikumine lakkamatuks ja sündis juba päise päeva ajal .3.juuli õhtul anti kompartei poolt valdadele telefonogrammiga käsk inimeste evakueerimiseks ja mahajääva varanduse põletamiseks, kaasa arvatud viljapõllud. 4.juulil keskpäeval anti linlastele käsk linnast lahkuda kolme tunni jooksul Puraküla linnaosa taha. Sellega oli Valga elanike närvide pinge ja ärevus jõudnud äärmuseni. Pidi järgnema plahvatus ja järgneski. Umbes tund aega hiljem jõudis linna kohale Saksa pommilennuk ja heitis linna keskel Valga Laenu-Hoiukassa maja ees peatavale Punaväe osale 7-8 pommi. Tekkis paanika. Nüüd olid esimesed linnast lahkujad bolševistlikud võimumehed – ei ühtki jäänud linna. 710-st kutsealusest kokkutulnud 192 meest saadeti kiiruga kolonnis linnast välja Paju mõisa suunas. Mehed teele asunud, jõudis varsti linna kohale uus lennuk ja püssidega varustatud kolonn jooksis laiali, eesotsas kooliõpilased. 4.juuli õhtul tekkisid linnas esimesed metsavendade-omakaitselaste koondised, kes vastase suure ülekaalu tõttu küll veel aktiivseid väljaastumisi ei üritanud. Läbi linna jätkus aga veel väga elav Punaväe osade taandumine, mis väljaastumise otstarbekuse tegi küsitavaks. 5.juulil astusid omakaitselased avalikult välja, heisates „Säde” teatrimaja torni Eesti lipu. Lipp küll hävitati paar tundi hiljem Tõllistest, hävituspataljoni peatuskohast linna tagasi tulnud hävituspataljonlaste salga poolt, kuid linnas arenes selle järel kokkupõrkeid, mis kahtlematult tõid Valga linnale kasu. Jaamas päästsid omakaitselased hävituspataljonlaste poolt süüdatud kütteainealao ja tagavarateedel süüdatud rongidest rõhuva enamiku reisijate- ja kaubaveo-vaguneid, lõpuks veel maa-aluse naftapaagi ja bensiini tsistern-vaguni. Tekkinud tulevahetuse järel sõitis jaamast välja koos kahe dresiinaga hävitusrong, mis 5.juulil Palupera juures kohalike metsavendade poolt rööbastelt maha lasti. Peale selle oli linnas veel mitmel pool tulevahetusi. 6.juulil oli linn jälle tulvil taanduvaist Punaväe osadest, mispärast omakaitselased pidasid paremaks peitu jääda ja hoiduda võitlusse astumast nii hävituspataljonlaste kui punaarmeelastega. Leidis aset vaid paar kokkupõrget. Hommikul Tõllistest tagasi tulnud hävituspataljonlased koos linna ilmunud miilitsate ja NKVD (SARK-) meestega lasksid õhku Punaarmee varustuslao Kesk ja Puiestee tänava nurgal ja süütasid linnas lennurünnaku järel tulekustutamise tõttu vähe kannatada saanud Valga Laenu-Hoiukassa maja nng raudtee ääres immutatud liiprite virnad. Ööseks vastu 7 juulit jäi osa, umbes 100 meest, hävituspataljonlasi linna, peatudes „Säde” aias. Oldi juba ärevil lõunast oodatava hädaohu ees. 7.juulit ilmestas hävituspataljonlaste autodel linnas ringi kihutamine ning huupi tulistamine tänavate nurkadel. Selleks olid linnasolevatele abiks Tõllistest hommikul jälle linna tagasi ilmunud hävituspataljonlased. Mõnikord avati tuli ka akendele, kui nähti mõnda inimest aknast välja vaatavat. Sel päeval liikusid linnast läbi ainult harvad taandujate salgad. Pealelõunal ühe taanduva soomusmasina (roomik-traktori) sõidupõrina kostmisel lääne poolt linna valdas hävituspataljonlasi ärevus, kardeti selle mürina taga peituvat Saksa soomusmasinat. 7.juuli õhtul anti linnast valeteade Tõllistesse, hävituspataljonlaste peatuspaika, et sakslased Läti-Valgas. Sellejärele kutsuti ära viimased linna jäänud hävituspataljonlased ja need ei ilmunudki enam tagasi. Metsavennad-omakaitselased algasid 8.juuli hommikul kohe tegevust, kuna lõppenud oli ka linnast läbi taanduvate Punaväe osade liikumine. Linna tuli 30-meheline metsavendade salk, kes võttis juhtimise oma kätte. „Säde” teatrile heisati uuesti Eesti lipp. Pärastlõunal ilmus linna teine organiseeritud metsavendade salk. Nähes omakaitselasi linnas liikumas ja korda pidamas ning Eesti lippu lehvimas, hakkasid inimesed ilmuma tänavatele. Kõikjal peegeldus rõõm inimeste silmis ja olekus. Esimesed sakslased ilmusid Eesti Valka Läti poolelt 8.juulil. Esimesena olla nähtud Läti piiril linna kiriku juures lõuna paiku kahte saksa sõdurit mootorrattal, kuid need põrutanud kohe tagasi. Õhtul ilmus kahel sõiduautol Saksa eelosa, kes astus kontakti omakaitselastega. Teinud sõidu ringi läbi linna ja saanud informatsiooni omakaitselastelt, pöördusid sakslased tagasi. Ühtlasi teatasid nad omakaitselastele sakslaste asukohad ning seletasid, et suuremate Saksa osade tulek on takistatud purustatud sildade tõttu. 9.juuli hommikul jõudis Valka esimene Saksa rühm, kes jäi linna peatuma. Elanikud tervitasid sakslasi rõõmuga ja kostitasid sellega, mis käepärast. Sellest peale tuli sakslasi ikka rohkemal ja rohkemal määral ning eelosad liikusid edasi, kiirelt läbistades kogu Valga maakonna. Esimeste sakslastena Valgamaa piirides liikusid aga 7.juulil maakonna läänenurka läbivad Lilli-Nuia teed Viljandi peale liikuvate Saksa osade luureüksused. Kokkupõrked vastasega sakslastel Valgamaa piirides ei olnud. Metsavendade gruppe leidus Valgamaal rohkesti ja nad tegutsesid kõikjal aktiivselt. Kohalik võim oli kõikjal üle võetud enne sakslaste kohalejõudmist. Valgamaa vallad vabanesid bolševistliku võimu alt järgmiselt: 8.juulil Taheva, Karula, Kaagjärve, Hummuli, Tõlliste, Sangaste, Kuigatsi, Helme vallad ja 9.juulil Vaoküla ja Põdrala vallad. Ühel ajal Valga linna ja rõhuva osa valdadega vabanes 8.juulil ka Tõrva linn ja teised keskused: Tsirguliina, Laatre, Sangaste ja Puka. Eelsündmused Tõrva linnas arenesid peajoontes sarnaselt Valgale. 30.juuni õhupommituse järel algas Tõrvas 1.juulil taanduvate Punaväe osade läbimarssimine. 2.juulil algas kohalike bolševistlike tegelaste põgenemine. 5.juulil mõrvasid taanduvad punaväelased Tõrva juures Helme Kodumajandus- ja Põllunduskooli juhataja, 4 õpilast ja 2 teenijat. 6.juulil läbis Tõrva läti miilitsate salk, kes rüüstas kauplusi ja süütas majandusühisuse kaubakaod. 7.juulil, kui taandujate voorimine näis olevat lõppenud, heiskasid metsavennad raekoja torni Eesti lipu. Ootamatult ilmus kohale lähedalasuvast peatuskohast NKVD väeosa (SARK-i miilitsad), nähtavasti kellegi poolt kutsutuna, ja 2 lipuheiskajat lasti maha. 8.juulil ilmusid metsavennad uuesti linna, tõmbasid raekojale Eesti lipu ja hakkasid avalikult organiseerima omakaitset. 10.juulil saabusid kahel veoautol esimesed sakslased Tõrva.