Raudteelaste E. Unteri mäletused Valga vabastamise eelsetest päevadest 1919. jaanuaris:

Valgas oli või läti enamlaste käes, kelle residendiks oli endine Valga kreisipolitsei maja. Valga linnavalitsuse tegevus oli teadmata. Suur osa tuntumaid Valga tegelasi oli linnast põgenenud, kuid ikkagi oli suur hulk arreteerituid eestlaste kui lätlaste hulgas.

Väidetavalt asusid sel ajal Valgas ja elasid raudteevagunis enamlaste tegelased Anwelt, Pöögelmann ja Mägi, kellest viimane pidas koguni miitingukõne Jaani kiriku kantslist.

Raudteejaama hoiti kütmata vagunis vange, kes olla hiljem maha lastud Kapsta (Engelhardshofi mõisa soo peal. Tartu-Valga vahel toimusid raudteel lahingud, mille tunnistajaks oli Valka toodud vagun, mis oli saanud mürsutabamuse. Kõik hukkunud maeti saksa surnuaiale.

Valga jaama komissariks oli lätlane, endine Petrogradi Balti jaama lukussepp, kelle käsul hakati koostama nimekirju rahvuse alusel. Komissar ähvardas kõik eestlased hukata.

Jaanuari lõpus jõudsid lahingud Väike-Emajõe silla juurde. Valga veojaoskonna ja tehase peakontori vedurijuhi abi Peeter Rääbis jutustas, kuidas Sangaste-Keeni vahel vedurijuht eestlane Friedrich Lawing sunniti enamlaste käsul juhtima oma vedurit soomusrongile otsa joosta. Lawing jõudis Valka jalgsi tagasi.