Kreisi maamõõtja Otto Engel valmistas 1789. aastal Valga linna plaani.
Valga oli saanud maakonnalinnaks. Linn ulatus Konnaojast (mis oli ühtlasi ka maakonnapiir) Riia tänavas kuni juudi sünagoogini [1937 kirjeldusest] ja teisel pool kuni gümnaasiumihooneni, kust tollal algas bürgermeister Franzeni mõis. Olemas olid Riia tänav, Sepa tänav, Kesk ja osa Vabaduse tänavat, mida tollal nimetati Moskva tänavaks, Vee tänav ja ilma nimeta tänav [Hilisem Elisabethi/Umb/Sõpruse]. Vabaduse tänavalt (umbes maja nr 5 kohalt) lõikas tollal Iigaste teele [J. Kuperjanovi] tänavale Roosi tänav [pole säilinud].
Praegusest Aia tänavast algas Wichmanni koppel, gümnaasiumihoone kohal oli bürgermeister Franzeni krunt. Ka oli osa "Säde" seltsi [1937 seisuga] krundist Frantzeni oma. Linna 1 algkooli [Kesk 22] juurest algas foogti maa. Maapind oli tollal rohkem vesine ja nii oli Pipraoja sedavõrd veerikas, et gümnaasiumi orus [linnastaadion] asus veski tiik ja sellel vesiveski. Ka tiike oli linnas rohkesti. Neist on tänaseni säilinud "Säde" aia [pargi] tiik. Hooneid oli plaanil 76. Raekoja asemel asus hoone, mille müüridele uus raekoda osaliselt ehitati. 1937. aasta kirjelduse alusel oli samal kujul säilinud 1789. aastast hoone Kesk tänaval, kus asus Leepini söögimaja [Kesk 8, hävinud]. Olemas olid ka vangimaja [Riia 5] hoonestik, mis oli kasutusena kindrali korterina. Sõjaväe staabimaja asus hilisema postkontori [hävinud] kohal. Linnas oli tollal Hupeli andmetel 891 elanikku.

1937. aastal asus plaan riigi keskarhiivis ja sellest tehti 1937. aasta Valga linna jaoks väljavõte. ¹