12. detsembril tulid rongiga Pihkvast Valka sõjaväelased kindral Orlowi juhtimisel. Lisaks 66 ohvitseri ja 1510 alamväelast.

16. detsembril pandi kindral Orlovi poolt maksma korraldus sõjariistade äraandmise kohta ning teostati läbiotsimisi sõjariistade kättesaamiseks. Samuti kehtestati öine liikluskeeld. Kõik kauplused, tööstusettevõtted ja seltsimajad peavad lõpetama tegevuse kell 9 õhtul. Pärast kella 9 ei tohi uulitsatel liikuda. Kellel töö aga seda nõuab, peab kreisiülemalt selleks vastava loa nõutama. Arreteerimised kestavad aga edasi. Streigid Valgas lõppesid ilma, et streikijad oleksid midagi olulist saavutanud. Meeleavalduste ja rahutuste mahasurumiseks toodi linna sõjaväeosad.

Raudteel pandi maksma range režiim ja sõjaväelased olid valmis asendama ka vedurijuhte, kui need peaksid tõrkuma. Karistussalklased käisid ümbruskonnas ja vahistasid inimesi ning põletasid isegi mässuliste juhtide maju.

Politseipristav Wõssotski arreteeris mitmeid inimesi, nende seas ka Orgusaare, Joh. Alweri ja F. Karlsoni. Nad otsustati maha lasta, kuid Valga maakonnaülema Krenewski eestkostel pääsesid nad eluga. Nad saadeti koos teiste mässajatega Pihkvasse, kus neid 9 kuud kinni hoiti ja siis vabastati. Ühel mässu eestvedajal, Mordwinowil aga õnnestus põgeneda, kuid tabati hiljem Riias ja pandi aastaks vangi. Seejärel asus ta elama Peterburi kubermangu. ⁷

Vangistatuid peeti kinni muu hulgas ka Pihkva 1 [Vabaduse 13] majas. Peale 27. Doni polgu kasakate oli linnas veel ka rühmad Jeniseiski polgust ja 93. jalaväe Irkutski polgust, kes asusid vaksali lähedal Krõlovi majas. ⁷

20. detsembril oli politseis vabatahtlikult ära antavate püsside vastuvõtmine. Varguste eest on ette nähtud karmid karistused.

22. detsembril taastus rongiliiklus Pärnu suunal.