Hommikul saabus Valka riigivanem K. Päts koos kaitseminister kindral Lillega. Sama rongiga sõitsid pidustustele ka Põhja Poegade delegatsioon ja teisi külalisi. Vastuvõtuks oli jaama perroonile rivistatud 3. üksiku jalaväepataljoni aukompanii ning noorkotkad. Riigivanemale tulid vastu kindral Laidoner, diviisiülem kindral Reek, kolonelid Kursk ja Ahman, majorid Reitel ja Hiob, linnapea M. Gross, maavalitsuse esimees J. Saul, Soome konsul K. O. Uibopuu ja hulk organisatsioonide esindajaid. Pärast 3. pataljoni ja noorkotkaste aukompanii paraadi, tervitas riigivanem seltskonna- ja omavalitsustegelasi.

Kell ½10 toimus linnakirikus pidulik jumalateenistus, millest võtsid osa riigivanem, kindral Laidoner ja teised külalised. Riigivanema vastuvõtuks oli kirikusse rivistatud gaidide spaleer. Altarikõne pidas praost A. Kapp ja jutlustas õp A. Tammik. Lühikese lätikeelse kõne pidas õp. Jundzis. Jumalateenistusel laulis kunstiseltsi ja koguduse ühendatud koor F. Klementi juhatusel ja mängis kaitsemaleva orkester R. Kivimäe juhatusel.

Pärast jumalateenistust, kell 10.20 algas kiriku raekojapoolsele välisseinale paigaldatud lõunarindel langenud Põhja Poegade mälestustahvli avamine. Avatseremooniaks oli üles rivistatud 2. soomusrongi rügemendi aukompanii. Raekoja trepile olid kogunenud linnavolinikud. Avakõnes rõhutas linnapea abi Melts Põhja Poegade teeneid Vabadussõjas ning palus nende auks ja mälestuseks paigutatud mälestustahvli riigivanemal avada. Riigivanem kõrvaldas katte tahvlilt ja pidas lühikese kõne, milles toonitas Põhja Poegade teeneid Vabadussõjas. Järgnes mälestustahvli õnnistamine piiskopi asetäitja, praost A. Kapi poolt ja sõnavõtud kindral Laidonerilt, Soome saadikult Hynnonenilt, maavalitsuse esindajalt J. Saulilt ja Põhja Poegade esindajalt kolonelleitenant Rihtiniemilt. Järgnevalt asetati tahvli esisele pärjad Põhja Poegade delegatsioonilt ning linna- ja maavalitsuselt.

kell 11.20 algas pidulik linnavalitsuse [linnavolikogu] koosolek, millest võtsid osa riigivanem, kindral Laidoner, Põhja Poegade esindajad, Soome ja Läti saadikud ja teised kõrged külalised. Volikogu juhataja W. Rebane tervitas riigivanemat, mille järel võttis sõna K. Päts tervitades volinikke ja rõhutas omavalitsuse tööd riikliku ülesehituse töös 15 aasta jooksul. Linnapea M. Gross annab lühikese ülevaate Valga linna minevikust ja märgib, et linnavolikogu saal pole 35 aasta jooksul näinud nii palju kõrgeid külalisi. Külalised kirjutavad nimed linna külaliste raamatusse.

Kell 12 algas turuplatsil paraad, millest võtsid osa kaitseväelased, kaitseliitlased, tuletõrjujad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja mitmed teised organisatsioonid. Paraadi võttis vastu riigivanem kaitseministri ja diviisiülema saatel. Järgnes paraadmarss läbi linna.

Pärast paraadi oli kell 2 pl "Sädes" ühine lõunasöök, millest riigivanem, kindral Laidoner ja teised külalised osa võtsid. Lauad olid kaetud 250 inimesele ja neid korraldas naiskodukaitse. Pidulauas esinesid kõnedega linnapea abi J. Melts, kindral Laidoner ja Põhja Poegade esindaja kolonelleitnant Rihtiniemi. Tervitusi ütleb teiste seas ka Läti Valga linnapea, kes ütleb, et Valga vabastamine oli Läti riigi nurgakiviks.

Kell 7 õhtul algas "Sädes" pidulik aktus, mille avas linnapea abi J. Melts. Riigivanema sinna saabudes, kinkisid talle lilli väikesed tütarlapsed Neggo ja Grossmandorf ning laulis meestelaulu seltsi meeskoor. Hoogsa aktusekõne pidas K. Tuvike. Tervituskõnedega esinesid Soome saadik J. P. Hynninen, Läti saadik Liepin, maavalitsuse abiesimees V. Rebane ja dir V. Neggo.

Aktuse lõppedes sõitsid riigivanem ja külalised jaama, et lahkuda õhtuse rongiga. Valka jäid vaid Põhja Poegade esindajad, et järgneval päeval Paju lahingivälju külastada. Põhja Poegade delegatsioon lahkus Valgast 2. veebruaril.