13. detsembril võeti Valgas palju inimesi kinni, kelle seas on tuntud näitekirjanik J. Orgusaar raamatukaupmehed Fr. Karlson ja J. Raudsepp ning viinakaupluse omanik Joh. Alver. Neid peetakse kinni raudtee saunas.
Streik raudteel lõppes, kuid raudteedel on kaos ja paljud rongid ei liigu. Kõik kohad on sõjaväelasi täis.

Andres Alveri mälestused:
"Minu vennapoeg pandi kinni ja viidi Pihkvasse, istus kinni kahtluse all sellepärast, et kandis punast lipsi ja pidas karskuse seltsis "punaseid" kõnesid. Linnavalitsus oli võrdlemisi erapooletu, ei hoidnud kummagile poole. Rahvas hoidsid siis enamasti keisri poole. Tööliste klass, see mässas natukene. Siin oli tol korral suur sõjavägi, kes käis rahvast karistamas. Lätimaal tuli tapmisi rohkem ette kui Eesti pool. Tapjate ehk karistussalga juhataja oli Orlof. Hiljem olla tapmised vürst Liewen ära keelanud. Laatre Striik oli kaitsenud oma mehi, ta oli ütelnud, et pole kedagi siin karistada, siin on kõik rahu."

Märt Lõhmuse mäletused:
"Maalt toodi linna "mässajaid" ja pandi kinni. Valga linnakodanik Orgusar oli ka kinni olnud ning ka tappa saanud. Linnavalitsus oli mässu vastu. Orgusar oli rahva kõnepidaja. Karlson oli ka, kuid see põgenes varsti Saksamaale. Rahvas ise valis koosolekul Orgusare, Karlsoni ja Raudsepa (praegune Tartu raamatukaupluse omanik) juhatajateks. Keegi, vist üks üliõpilane Sarv väljastpoolt Valka organiseeris koosolekud ja kui oli valitud koosoleku juhatajad ehk nn. liikumise juhid, läks jälle oma teed. Karistussalgad olid siin Valgas rongi peal – olla olnud terve rong. Karistussalga juhataja oli olnud keegi Orlof. Ta oli olnud võrdlemisi äge mees. Kord oli linnas lasknud üks sõdur ühe paugu, seda kuuldes saanud Orlof ägedaks, kartnud vastuhakkamist ning ähvardanud suurtükkidega puruks lasta terve linna. Minu kälimees oli selles rongis konduktor, see kuulis ja rääkis."

Karl Zesneki mälestused:
"Valgas möödus 1905. aasta päris rahulikult. Valga linnas tapmisi ette ei tulnud. Koosolekuid ja rongikäike korraldati küll, kuid midagi erilist polnud. Streigiti ka kohati, kuid see polnud hästi organiseeritud ning ei kandnud tagajärgi."