Valga Gaidide maleva sünnist möödus 23[?]. märtsil 15 aastat.

Laupäeva õhtul gaidide peol "Sädes" esinesid hellakesed (kõige nooremad) laulus kui ka näidendis ja seejärel aste-astmelt kuni vanimate endiste gaidideni "Estonia" teatrist. Solistina esines pr Waarman-Kaljot, keda klaveril saatis pr Saar-Saul.

Aastapäeva pidustuste puhul toimus pühapäeval gümnaasiumi saalis aktus, kus vaimuliku kõne pidas õpetaja A. Tammik. Aktusekõne pidas pr K. Ainver ning aruandega gaidide tööst ja tegevusest 15 aasta jooksul tegi ettekande maleva juht E. Sisask. Tervitusi gaididele öeldi nii isiklikult kui ka kirja teel. Teiste hulgas saabus tervitus ka skautluse idee algatajalt lord ja lady Baden-Powellidelt Inglismaalt. Lõppsõnaga esines Valga gaidide maleva vanem L. Juske, kes tuletas meelde prl Marta Pärnat, kui ühte gaidide maleva õilsat austajat. Aktus lõppes gaidide maleva hümniga "Eesti, mu armas, kallis kodumaa".

Gaidide maleva aastapäeva pidustused lõppesid esmaspäeval 6. aprillil näitusega ühisgümnaasiumis.

Gaidide märgiks on ristikheinaleht, mis on õnne sümbol. Valga gaidide esimeseks maleva juhiks oli Rufina Kõiv (Soomuste) ja maleva vanemaks paluti Mari Kull. 1923. a lõpetas senine malevajuht kooli ja ka prl Kull lahkus Valgast. Uueks maleva vanemaks paluti tütarlaste gümnaasiumi õpetaja L. Juske. Lisaks neile on olnud maleva juhtideks N. Põder, Alma Aid, Elli Kriisk (Tennola). 1936. aastal on maleva juhiks E. Sisask.