Poola kuningas Zygmunt III kinnitas linna asutamiskirja. Valga privileege täiendati kahe olulise punktiga:
1. linna kodanikud vabastati 10 aastaks kõikidest maksudest ja koormistest alates 1588. aastast (millal põllud kodanikele esimest korda kätte anti).
2. Kinnitati linna vapp. Vapi rohelisel taustal oli kujutatud kõverat mõõka ülevalhoidvat soomusrüüs kätt. Käeturvis oli jaotatud ühelaiusteks kuld- ja hõbejoonteks. Vappi võis kasutada linna lipul ja pitsatil, kusjuures pitseerimisel tuli kasutada rohelist vaha ^{4 5}.

NB! Valga linnaõiguste kinnitamine toimus 17. aprillil 1590 Gregoriuse kalendri järgi (mis oleks 7. aprll 1590 Juliuse kalendri järgi).

Selgitus kuupäevade osas: ⁶
Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale jääva osa, vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti.