Maarevisjoni andmetel oli Valgas 26 majaplatsi, millest 10 olid tühjad. Majaplatside omanikele oli linna maadest välja mõõdetud 62 nöörimaad, mille harimisest said linnaelanikud nähtavasti oma peatoidust. Linna kirjelduses märgiti ainult kahte käsitöölist: üks neist oli väikesepp ja ühtlasi linnafoogt Peter Hirschmann, teine aga rätsep. Mainitakse, et linnas oli ka üks kaupmees. Suurem osa linna maadest oli ikka veel võssa kasvanud.

Kui enne Rootsi-Poola sõda olid kodanikud suures osas arvatavasti poolakad ja leedukad, siis nüüd on kodanikeks peaaegu eranditult sakslased.²