W. A. Hupeli andmetel oli linnas 76 majaplatsi ja 891 inimest. ⁵ Liivimaad kirjeldavas kogumikus "Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft" ilmub esimene pikem kirjeldus Valga linnast. ¹

Linnas kirjeldati neli tänavat: Moskva [Kesk], Härrade [Raja], Sepa ja Vee.⁴ Tähtsamate ehitustena mainib Hupel: raekoda, koolimaja, vahimaja ja kortermaja. Raekoda asus keset linna kirikust põhja pool, umbes linnakooli hoone [Kesk 22] hoone taga. Vahimaja asus nüüdse raekoja kõrval ning kaks kortermaja, mis täitsid ilmselt kasarmute ülesannet läbimarssivate sõjavägede peatuskohana. Kortermajad asusid umbes Raja ja Sõpruse tänava nurgal. Kreisi ametiasutuste maja [Riia 5] oli märgitud kui "maja kindrali korteri jaoks". "Säde" seltsi maja [Vabaduse 6/8] asukohal oli riigi ladu ning sellest põhja pool (hilisema postkontori asukohas) oli sõjaväe staabi maja.

Elamuid oli Hupeli järgi 61 ja neis 10 kraamipoodi. Elanikke oli 891, neist 440 meest ja 451 naist. Kodanikeseisusega oli 402 ja talupojaseisusega 489. Elanike peamine elatusallikas oli põllundus ja aiandus. Kaubandus oli XVIII sajandi lõpul kängunud. Mainitud on 8 väikekaupmeest ja 1 apteeker. Laatasid peeti 3.

Kooli jaoks oli erimaja, mis asus linnakooli hoone kohal ja kandis kroonukooli nimetust. Koolil oli ainult üks meesõppejõud, keda kutsuti rektoriks. Tütarlaste õpetamine oli usaldatud vastava naisisiku hooleks.⁵