1900. a tehti katse uut Eesti seltsi ellu kutsuda, sest Karskuseselts oma erisihiga ei suutnud rahuldada kõiki siinset eesti ringkonda. Uut seltsi taheti asutada sarnase põhikirjaga ehk sarnasel alusel, nagu seda on Tartu saksa käsitööliste selts. Maikuul 1901. a tuli alles siseministeeriumist vastus, et sarnase põhikirjaga seltse, nagu Tartu "Handwerkverein", enam ei kinnitata: asutatagu kas käsitööliste selts või käsitööliste klubi. Mõlemate seltside tüübid aga asutajatele ei meeldinud, sest nende liikmed oleks pidanud käsitöölised olema, kuna meile seltsi vaja oli, kelle liikmeteks igasuguse elukutsega isikud võiksid olla. Alustati uue põhikirja kokkuseadmisele, mille tõlgitsemine ja vastav kokkuseadmine asutajate poolt anti H. Einerile ja Valga maakonna politsei lauaülema Joh. Änilise hoolde. Oktoobril 1901. a saatsime "Valga eesti seltskondlise ühingu" põhikirja ülemusele kinnitamiseks. Juba kolme nädala pärast tuli põhikiri siseministeeriumist mõne väikese muudatusega tagasi, mille juures ehk hulgas sõna "eesti" kustutatud oli, nii et seltsi nimeks jäi järele "Valga seltskondlik ühing", missugune nimetus juba läti seltsil täiesti, saksa "Mussel" ja vene seltsil lisadega "Vene" juba oli. Paluti uuesti sõna "eesti" vahetegemiseks teiste kolme kohaliku seltsiga põhikirja sisse võtta. Vastati: sõna "eesti" põhikirja jätta milgil tingimisel ei lubata, sest see tähendaks rahvuslist eraldamist – rahvuslist šovinismi. Vahetegemiseks teiste kohalike seltside vahel võivat meie oma seltsi "Neljandaks Valga seltskondliseks ühinguks" nimetada ja seltsi 4. numbri alla panemine ei meeldinud. Võtsime ette seltsile mingisugust uut süütut nime anda. H. Einer'i ettepanekul jäädi Säde (sädeme) nime juurde peatama, tõlkides aga vene keelde (mitte iskra), nii et ta tuld ei tähenda, vaid vett, lisades ülemusele nime selgituseks juurde: "Sõna Säde tähendab väikest jõekest, mis Valga ligidalt algab ja Burtneku (Asti) järve jookseb", sest vastasel korral poleks see nimi kinnitust leidnud ülemuse poolt. Tähendatud nimega oldi nõus ja nii sai Säde selts oma nime. Detsembri algul 1901. a saadeti parandatud ja täiendatud põhikirja 93 allkirjaga kinnitusele. Et ülemus võiks selles veenduda, et oma seltsi asutamisega mingit lahkpüüdeid, eraldamist ja rahvuslikku šovinismust taga ei aja, mida tol ajal väga kardeti, lasti põhikirjale ka mitmed heatahtlikud muulased: sakslastel, venelastel ja lätlastel, alla kirjutada. Säde põhikiri kinnitati 28. dets. 1901. a siseministri abi senator Durnowo poolt ja jõudis asutajatele kätte jaanuaril 1902. a.