Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Vihje parandamiseks/täiendamiseks

Sinu nimi/kontaktandmed

Kaart 1870 (Allikas: Rahvusarhiiv , EAA.308.6.35 leht 1 1870)
Kaart 1870 (Allikas: Rahvusarhiiv , EAA.308.6.35 leht 1 1870)

1926. aastal avaldatud H. Eineri märkmetest:
Walk 50 aasta eest
1870ndatel öeldi Valgas olevat 3500 elanikku. Linnamajade piirkond ulatas: põhjas ja kirdes – Konnajõelt Riia uulitsal Pedeli jõeni, linna heinamaani ja Piprajõeni (linnapargist läbi jooksev ojakene). Idas: Piprajõge mööda naisgümnaasiumi kohale (praegu Vabaduse tn 13), sealt edasi Aia uulitsani. Lõunas: Aia ja Uut uulitsat mööda Piiri (endise Matus-aia) uulitsale kuni Konnajõeni. Läänes: Konnajõge mööda Treu majast Alveri majani. Väljaspool seda piirkonda olid ainult mõned üksikud majad. Näituseks, üle Piprajõe oli Veneküla, (endine Tannenbergi) praegune Tähe uulits, kuni 3-4 maja tema käänakust edasi, kus ta umbselt lõppes, 2 maja Kuperjanovi uulitsast paremat kätt Piprajõelt hakates ühes soldatite kasarmuga, mis praeguse poeglaste gümnaasiumi kohal seisis. Praeguse naisgümnaasiumi kohal seisis üks väikene linnamajakene, mida ühes praeguse linna hobustetalli juures oleva elumajaga sissesõitnud ohvitseride korteriks tarvitati. Linn lõppes õieti Otsa kõrtsiga, mis Säde pool aia uulitsat praeguse Grave maja asemel Vabaduse tänaval seisis. Praegust Aia ja Uut tänavat hüüti ühise nimega Taga uulitsaks. Tema linnapoolsel küljel oli rohkem, raudteepoolsel vähem maju. Olemas oli ka Sauna uulits, mis Mahrkaini saunaga lõppes, niisama ka Liiva uulits. Treu majast edasi Piiri tänaval üle oja olid ainult mõned üksikud majakesed. Kõik maa-ala väljaspool nimetatud piirkonda oli suuremalt jaolt põllu all. Praeguse Kungla (endise Vidriku mõisa tee) ja saksa surnuaia vahe kuni praeguse Poska (end. Nikolai) tänavani oli metsa ja võsa all. Teisel pool Poska tn algas Vidriku mõisa park, mis ka linnapargi aset täitis. Praegusest Pura külas oli olemas üle veskitammi minnes pahemat kätt: Eisfeldi (Karu) maja (Läti pool piirijoont), potisepp Hollesti (praegused Grünbergi) majad, nende vastu – paremat kätt – ruumikas Pura kõrts, mis alles paari aasta eest maha lõhuti, siis veel 3-4 maja Viljandi ja niisama palju Tartu teel: Luke (praegune Tiltini) veski, mida ka kauaaegse rentniku Ramschi nime järele harilikult Ramschi veskiks hüüti. Linnapool veskit olid Schamesi ja Maxfeldi majad, nende vastu Oldenbergi, praegune Schmidti maja Läti pool piiri.

Nüüdsest Läti Valgast
oli olemas Riia maanteel kõik majad, nende hulgas 4 kõrtsi, kuni praeguse Luke turuni ja köstri majani, rida majasid Konnajõe pahemal kaldal kuni Kassisaba (praegune Läti Kuru iela) uulitsani, Seminari uulitsal Rogge ja Krause majad, Luke platsi viimasel äärel Ecki, Thomsoni ja Wissori majad, Ruhja maanteel ainuke ehitus Kirbu kõrts, praeguse Läti Valga elektrijaama kohal. Kõik muu praeguse Luke linna maa-ala oli liivaga kaetud sööt ja Luke köstri põld.
Prügitatud tänavad ja kahekordsed majad
Valga majad olid pea kõik puust ja ühekordsed – mõned ärklitubadega. Teisi kordi ja kivimaju hakati 1880. a ja 1900. a vahel ehitama. Prügitatud, so kiviuulitsad olid peale linnakiriku ümber oleva turuplatsi: Suur ja Väike Sepa, Herrade, Riia, Moskva (praegune Kesk) ja Pihkva (praegune Vabaduse) uul. kuni Aia tänavani. Kõik teised olid mulla- ja liivateed. Jalgteesid uulitsa äärtel ei olnud. Nende aset täitis kiviuulitsate keskel olev suuremate, vähe lapikumate kivide rida, mida kodanikkude purdeks (Bürgersteg) nimetati ja kust jalgsi käidi. Praegused kivist, paekivist jne tehtud jalgteed on käesoleva aastasaja saavutus.

Kauplemine. Turu- ja laadapäevad [toimetamata]

Tähtsamad Valga kaupmehed [toimetamata]

Kõrtsid [toimetamata]

Tarbeainete hinnad [toimetamata]

Tolleaegsed tööstusettevõtted [toimetamata]

Voorimehed. Loomade pidamine [toimetamata]

Kohtumõistmine [toimetamata]


Lõuna-Eesti , nr. 9, lk 2 17.02.1926
Lõuna-Eesti , nr. 8, lk 2 13.02.1926
Lõuna-Eesti , nr. 7, lk 2 10.02.1926
Rahvusarhiiv , EAA.308.6.35 leht 1 1870
Valga linna ajaloolised traditsioonid folklore.ee (Eesti Rahvaluule veeb) , valga.html 1927
06.08.2020/admin
 72

Hans Einer 1856-1927

Valga 1266-Valga linn 1584-

Eisfeldi koht (maatükk)Friedrichshofi parkFriedrichshofi // (Suur-)Puškini // KunglaKonnaoja (Konnjõgi)Liivalinnapark 1904-Mahrkaini saun -1924Matuseaia // Piiri // Side // PiiriNikolai // Poska // Kingissepa // E. EnnoPedeli jõgiPihkva 1 // Pihkva 13 // Vabaduse 13 (tütarlastegümnaasiumi hoone) 1907-Pipraoja (Veskioja)potsep Holbert (Grünbergi) maja // Hollesti maatükkPura kõrtsRamsi veskiRiia uulits // tänavSauna // MuruTaga uulitsVidriku (Friedrichhofi) mõis

Kaart 1870 (Allikas: Rahvusarhiiv , EAA.308.6.35 leht 1 1870) 19260210_art_2538_0 (Allikas: Lõuna-Eesti , nr. 7, lk 2 10.02.1926) 19260210_art_2538_1 (Allikas: Lõuna-Eesti , nr. 7, lk 2 10.02.1926) 19260213_art_2538_0 (Allikas: Lõuna-Eesti , nr. 8, lk 2 13.02.1926) 19260213_art_2538_1 (Allikas: Lõuna-Eesti , nr. 8, lk 2 13.02.1926) 19260217_art_2538 (Allikas: Lõuna-Eesti , nr. 9, lk 2 17.02.1926) 19260217_art_2538_parandus (Allikas: Lõuna-Eesti , nr. 9, lk 4 17.02.1926)