09.02.1897 : 1897. aasta üleüldise rahvaloenduse andmetel elab Valga linnas koos alevitega...
1897. aasta üleüldise rahvaloenduse andmetel elab Valga linnas koos alevitega 10 922 (mõnedes allikates 10 208) inimest (Wõnnus 6300, Wolmaris 7241, Riias 281 884, Wiljandis 7706, Tartus 41 627, Võrus 4179 ). Liivimaa kubermangus elab kokku 1 300 640 inimest (1881 - 1 163 493).[1]
Eestlasi 3594, lätlasi 4453, sakslasi 1145, venelasi 1214, poolakaid 197, juute 303. Viimaste aastatega oli ka lätlaste arv kasvanud, kuid aeglasemalt, kui eestlastel. Raudtee valmimisega kasvas kiiresti venelaste, poolakate ja juutide arv. 2
Sarnased lood:
- Hansalinnade kokkusaamine toimus Valgas. ...1841. a Valga rae sekretär S[?]. Falk teinud ärakirja pealkirja...
Poola kuningas Stefan Batory kirjutas Grodnas alla Valga linna asutamiskirjale....
Kuigi linnaõiguste andmisega lubati juba 1584. aastal kõigile linna elama...
Poola kuningas Zygmunt III kinnitas linna asutamiskirja. Valga privileege täiendati...
Valgas oli 27 kodanikku ning 42 majaplatsi. Iga majaplatsi omanikule...
Poola võimude poolt kingiti Valga foogt Gerhard Hildemannile maad arvestades...
1600. aastal olid Valgas järgmised omanikud, majakrundid ja maad (sulgudes...
Gustav II Adolf kinkis Valga linna koos Sangaste, Karula, Kaagjärve...
Kevadtalvel käis Valga kodanike delegatsioon eesotsas Peter Hirschmanniga Narvas Rootsi...