november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: ...
19031202_art_3728_0 (Allikas: Postimees (1886-1944), nr. 269, lk 3, 02.12.1903)
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
-
Postimees (1886-1944), nr. 269, lk 3, 02.12.1903 ↩