Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.

Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.

Seejärel andis ta juhtimise üle volikogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.

Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.

Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."

Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."