Paarikümne aastaga on Valga tõusnud vaiksest saksa-läti asulast tugevaks eestikeelseks linnaks. H. Eineri ja paari noor eestlasest kaupmehe toel alustati 1880ndatel eesti vaimu kasvatamist, seda toetasid kaks õpetajate seminari: Cimze kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar ning läti vallakooliõpetajate seminar. Hoogu andis juurde raudteesõlmeks saamine, mis tõi siia palju ärksaid uusi inimesi, samas kui lätlased pigem Riia poole taandusid. 1911. aastal jõutakse lõpuks ka ammu unistatud teetähiseni - oma ruumikas seltsimaja. Sakslastel ja lätlastel olid suured seltsimajad juba varem, kui eesti seltsid kitsikuses pidid hakkama saama.