Valga linnavolikogu koosolekul.
1. Linna peatänavaid otsustati hakata katma Soome kantkividega.
2. Koolikolleegium palus tütarlaste algkooli naisõpetajatele igale 100 rbl palka juurde ja volikogu nõustus sellega. Ühtlasi anti teada, et ka poisslaste algkooli õpetajate palka tõstetakse, kui sarnane soov tuleb. Algkoolide ruumid on halvas korras, mistõttu tegi linnavalitsus ettepaneku uusi ajakohasemaid ruume algkoolidele ehitada, küsides selleks kroonu abi ja kasutades algkoolide ehituskapitalist 3% laenu. Valga on ka varem hariduse kuludeks teiste linnadega võrreldes suuri summasid kulutanud, kuid need on läinud peamiselt reaalkoolile ja tütarlaste gümnaasiumile.
3. Liivimaa maanõunike kolleegium on ümber mõelnud ja tahab uue ehitatava keskvangimaja linnalt saadud krundi asemel hoopis endise Cimze seminari ruumidesse paigutada. Linnavalitsus tegi ettepaneku, et uus asutus ikka linna piiridesse paigutataks.
4. Otsustati laiendada linna mustavee torude võrku. Koostatakse eelarve ja hinnakiri majaomanike jaoks.
5. Reaalkooli direktor soovis osta kooliõpilaste tulekaitsesalgale linna kulul tulepritsi. Otsustati neile anda üks vanem tuletõrjujate prits ja viimastele uus muretseda.
6. Peetri koguduse kirikukooli abiraha tõsteti 450 rbl 500 rublani, kuid koguduse abiraha 300 rbl võeti ära. Volikogu liikmete vahel oli terav vaidlus, milles osa süüdistas kirikukooli tagurluses. Aruteludes selgus, et linnavalitsus oli soovinud asutada kirikukooli asemel algkooli, kuid siis ei tohiks see olla eestikeelne. H. Einer ja J. Märtson kaitsesid kirikukooli ja ütlesid selle olevat kirikust sama sõltumatu, kui teisedki algkoolid.
7. Linna korstnapühkija palka tõsteti 2050 rbl pealt 2500 rublani.
8. Linna turukubjas Taklaja sai palka 5 rbl kuus juurde ja lampide süütaja Kerson 3 rbl.
9. Linnavalitsuse ettepanekul otsustati linna algkoolide majade asemel, mis mõlemad viletsad on, uue ja ajakohase koolimaja ehitada.
10. "Säde" selts palus einelaua pealt võetavat maksu vähendada 900 rbl pealt 500 rbl peale aastas. Linna trahterite ja seltside pidajate vahel on 7400 rbl maksukohustust ära jaotatud. "Sädel" on see kõige suurem, vene klubil 190 rbl, saksa "Musse" 350 rbl ja läti seltsil 400 rbl. Volikogu arvestas "Säde" erilist seisu linnas kultuuriasutusena ja vähendas maksu 500 rublani. Ülejäänud 400 jagati teiste vahel ära. Selle kohta andis linnavolikogu liige trahteripidaja Otlan sisse protsesti.