Valga Luke eestlased ei ole suutnud omakeelset kirikuõpetajat ja kooliharidus saavutada. 19. sajandi keskel oli Sooru vald põline eestlaste vald ja Paju vald (sks keeles Luhde-Groshof, läti keeles Leel-Lugach) eesti-läti segavald, kus palju eestlastest maaomanikke ja rentnikke. Tollest ajas on säilinud mitmed eestikeelsed talunimed (Kelli, Jaanikese, Laane, Variku).
Luke kogudusest lõid lahku linna eestlased ja lõid oma koguduse, kus 1912. aastal oli üle 4000 hinge. Luke koguduses on 4000 eestlast ja 4000 lätlast. Kui lahkulöömist poleks olnud, oleks eestlaste ülemvõim Luke koguduses maksma saanud.