J. Cimze 100. sünniaastapäeva pidustuste ajal kahel päeval oli Valga eriti pidulikus tujus.
Esimesel päeval kogunesid koolimehe endised kasvandikud Läti seltsi pärgadega ehitud saali, kus neid tervitas pea toimkonna esimees Wolmari õpetaja E. Pawassar. Kokku oli tulnud hulgaliselt seminari kasvandikke, eestlasi 22 ja lätlasi mitu korda rohkem. Kasvandikkude hulgas oli Cimze kaks tütart ja õde, viimane andis seminaris ka uute keelte tunde. Kuigi tal oli eluaastaid üle 80, oli ta elurõõmus.
Läti seltsi saalist mindi rongkäigus Luke koguduse kalmistule. Koolijuhti tuletasid kõnedes meelde vana Luke kooliõpetaja Martin Uhder (75-aastane) läti keeles, Andreas Erlemann (81-aastane) eesti keeles ja õp Stamer saksa keeles.
Edasi mindi tühja ja mahajäetud seminarimaja juurde. Seminari kasvandike poolt rajatud aed oli veel alles. Seal tehti ka mälestuseks pilt.
Kell 8 õhtul algas linnakirikus vaimulik kontsert. Kirik oli rahvast pilgeni täis. Kontserdil esinesid Tartu Jaani kiriku ja osalt Vanemuise lauljatest koosnev segakoor Cimze kasvandike K. Grivingi ja mõisarentniku Sihle juhatusel.

Järgmisel päeval kohtuti uuesti Läti seltsi saalis ja mingi üheskoos Cimze hauale. Sammas oli puhastatud ja sinna oli ühele küljele paigaldatud pronksist reljeef-näopilt.
Kõnelesid õp Pawassar, J. Kerg eesti keeles ja vana Wolmari õpetaja Cimze sõber õp Neuland. Kõnede vahel laulis Valga Läti segakoor.
Edasi asetati palju pärgasid. Muu hulgas ka rüütelkonna esindaja, mitmed üliõpilaste korporatsioonid, seltsid jt.
Kell 3 koguneti Läti seltsi saali, kus peeti kolm pidukõnet. Läti keeles ajalehetoimetaja Kalnin, eesti keeles "Postimehe" toimetuse liige A. Jürgenstein ja saksa keeles kooliõpetaja Dammberg Smiltenist.
Peale kõnesid oli Läti seltsi aias ilmalik kontsert Cimze seatud läti rahvalauludest.
Pidustused läksid hästi korda ja lõpetavast õhtusöögist võttis 150 inimest osa. Sealgi peeti kõnesid ja räägiti eesti-läti rahvaste vahekorrast.