31.03.1917-01.04.1917 : Lätlased pidasid oma autonoomse vaba Suur-Lätimaa asutamise koosolekut Wolmaris. Muu...
Lätlased pidasid oma autonoomse vaba Suur-Lätimaa asutamise koosolekut Wolmaris. Muu hulgas olid kutsutud ka Valga maakonna esindajad ja Valga linnavalitsuse 2 esindajat.
Kaardil oli Valga linn koos poole Hargla ja Rõuge kihelkondade maadega arvatud Suur-Lätimaa koosseisu. Valga linna saadik soovis koosolekul sõna, et selgitada Valga linna rahvastiku koosseisu, kuid talle seda ei võimaldatud. Koosoleku enamuse arvates on Valga läti linn, mille eestlased on kavalusega enda kätte saanud. Tegelikult teatakse Valgas ilma sõjapõgeniketa 16 400 hinge, millest 8500 eestlased, 5300 lätlased, 2600 teised rahvused. Lisaks on Valga alevites Purakülas, Ränikülas, Pudrukülas, Luke platsil ja Smeegikülas veel u 5000 inimest, kellest vähemalt 3000 eestlased on. Valga linna 800 majaomanikust on pooled eestlased.
seotud pildid
Sarnased lood:
Algselt kui planeeriti Valga-Tartu raudteed hakati sihti ajama Tartust üle...Valga on järjest enam eestlaste linn. Kõige pikemas, Moskva uulitsas,...
Valga lähedal Pura mõisas uppus 16-aastane taluniku poeg Dawid Sirnis...
- Valgas tähistati nagu mujalgi suurejooneliselt Vene keiser Nikolai II kroonimist....
Kohalik posti- ja telegraafikontor on praegu kesklinnast eemal. Lisaks on...
Valga venib linnana järjest suuremaks. Pura-, Pudru-, Kirbu-, Kapsta-, Lõbu-...
G. Paslow avas Luke platsil, Ehrlingi majas nahatöökoja.
Valga vaatleja kirjeldab linnavalitsuse ülevõtmist uute linnavõimude poolt.Tegemisel on revisjon,...
11. mail istutasid Valga koolilapsed linna puid. Osalesid kõik koolid...
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: ...