Esialgselt lepiti kokku, et nõukogus on 16 eestlast, 16 lätlast, 4 venelast, 2 poolakat ja 2 juuti ning 20 kohta jääks tööliste esindajatele. Lätlased korraldasid asja nii, et töölistest ainult üks eestlane oli ja ülejäänud lätlased valiti.

Eesti töölised jäeti valimistele kutsumata ja seetõttu valisid nad omalt poolt 9 esindajat ja nõudsid et ka lätlased 9 esindajat nimetaks ning 2 kohta jäetaks vene ja juudi töölistele. Sellega ei nõustunud lätlased.

Kohale saabunud kubermangukomissari asetäitja suutis lõpuks veenda lätlasi järgi andma ja lõplikult sai nõukogu koosseisuks:
- 16 eesti ja 16 läti organisatsioonide esindajat
- 8 eesti ja 8 läti tööliste esindajat
- 4 vene ja 2 juudi organisatsioonide esindajat
- vene ja juudi tööliste esindajad
- 2-3 sõjaväelaste esindajat.

Täidesaatvasse komiteesse, mis linnaameti [linnavalitsuse] kohustusi täitma hakkas valiti:
- dr Mõttus ja advokaat Kriisa - eesti organisatsioonide poolt
- kooliõpetaja Osolin ja agronoom Silin - läti organisatsioonide poolt
- Inn - eesti tööliste poolt
- Ramat - läti tööliste poolt
- Antonow - vene tööliste poolt
- teedeinsener Kishkin - vene organisatsioonide poolt
- hambaarst Meer - juudi organisatsioonide poolt
- Fogt - sõjaväelaste poolt.

Täidesaatva komitee esimeheks ehk linnapea kohusetäitjaks valiti ins Kishkin.

Pärast kubermangukomissari eriesindaja kohalejõudmist ja tema vaheltsobitust, otsustas senine linnavolikogu lõpuks linnavalitsemise üle anda ajutisele täidesaatvale komiteele. Sellega said lätlased linnas praktiliselt võimu enda kätte.

Selle ajutise linnavalitsuse ülesandeks kujunes uute valimiste läbiviimine, kus said valimisõiguse mitte ainult ajatiselt linnas viibivad sõjapõgenikud vaid ka sõjaväelased.