Valgas toimusid linnavolikogu valimised uue korra järgi. Volikogu valiti pooleteiseks aastaks. Esimest korda oli tegemist üleüldise valimisega, kus valijateks olid täisealised linnaelanikud ning kandideerida said ka naised.

Hääletamas käis 7779 valijat st 80% hääleõiguslikest kodanikest. Hääli anti nimekirjadele järgmiselt:
1. Läti rahvuslaste nimekiri 2843 häält
2. Eesti liit 2852 häält
3. sotsialistlik blokk 953 häält
4. enamlaste nimekiri 245 häält
5. vene-poola-leedu blokk 886 häält

Proportsionaalselt jagasid nimekirjad 40 volikogu kohta vastavalt 15, 15, 5, 1 ja 4 kohta.
Uues linnavolikogus on 17 lätlast, 16 eestlast, 5 venelast, 1 poolakas ja 1 juut.
Valga eestlastel oli raske seisukord, kuna linnas oli palju lätlastest sõjapõgenikke, kes said ka valida.

Eestlastest said volikogu liikmeteks rühmade järgi:
I tööliste kandidaadid:
- dr A. Mõttus, tohter
- J. Pullisaar, kooliõpetaja
- K. Kriisa, advokaat
- A. Iwerson, raudteejaama kirjutaja
- M. Kattai, tööline
- M. Nurk, raudteejaamaülem
- H. Nööp, tööline
II majaomanike kandidaadid:
- J. Sepp, advokaat
- H. Einer, kooliõpetaja
- M. Gross, maja- ja laualõikamise vabriku omanik
- A. Tamberg, arst
III kaupmeeste kandidaadid:
- K. Wassil, kaupmees ja majaomanik
IV haritlaste kandidaadid
- H. Hellat, pangadirektor
- A. Kokkult, kooliõpetaja
V naiste kandidaat:
- E. Weister
Vähemlastest pääseb veel volikogusse eestlane Kütler.
Lätlaste nimekirja kandidaatidega liitub vähemlaste nimekirjast kooliõpetaja Ohsolin. Rahvuslikult on volikogu koosseis pinev.