Niipea, kui sakslaste seisukord linnas teatavaks sai, algasid kohe tegevust endise demokraatliku linnavolikogu rühmade esindajad (J. Kischkin, A. Mõttus, J. Sepp, H. Hellat, H. Pawlowitsch, J. Mesit ja Raamat), kes omavahel kokku tulid ja 13. nov. magistraadile teatasid, et linnavalitsus kiires korras üle tuleb anda 1917. a valitud linnavolikogule. Et magistraat sellega nõus polnud, pöörasid volikogu rühmade esindajad 30. nov. järgmise avaliku seletuskirjaga Valga linna elanike poole: "Viimase aja sündmuste tagajärjel otsustasid 1917. a valitud linnavolikogu fraktsioonide esindajad omavahelisel nõupidamisel 13. nov. s. a. teatada praegusele magistraadile, et see viibimata linna omavalitsuse asjaajamise üle annaks 1917. a laialdasel demokraatlisel alusel valitud volikogule." Sellele järgnes 15. nov. magistraadi eitav vastus põhjendustega, et magistraadil kui nõuandval organil linnapealiku kõrval puudub üleandmiseks seaduslik õigus ja et franktsioonide esindajate nõudmine on linnapealikule edasi antud. Linnapealik palus 25. nov. ühe franktsioonide esindajatest oma jutule teatades, et volikogu võib oma kohuste täitmisele asuda tingimusel, et linnapealikule jäävad kõik tema endised õigused ja et volikogu saab etendama tema kõrval ainult nõuandva organi osa samuti kui magistraatki. Seda ettepanekut läbiarutades teatasid franktsioonide esindajad linnapealikule, et niisugustel tingimustel linnavolikogu omavalitsuse asjaajamist enda kätte võtta ei või. Linnavolikogu omal eranõupidamisel 30. nov. kiitis õigeks franktsioonide esindajate senise tegevuse ja kinnitas uuesti omalt poolt, et volikogu kui valitud demokraatlik omavalitsusorgan ei või nõuandva organina linnapealiku kõrval tegutseda, ei või niisugustel tingimustel linna omavalitsuse funktsioonisid oma peale võtta, ei või vastutust oma valijate ees kanda ja otsustas seletuskirjaga pöörata Valga linnaelanike poole.