Algasid hulgalised läbiotsimised, kinnivõtmised ja mahalaskmised ilma mingisuguseta kohtuotsuseta. Komandandiks nimetati lätlane. Liikumine on uulitsatel vaba kell 6 hommikul kuni kell 8 õhtul. Aeg on kaks tundi ette keeratud (Peterburi aeg).

10., 20. ja 21. jaanuaril 1919. a tapeti maha inimesi Juudi surnuaia taga, raudtee ääres heinamaal, Luke platsil ja teistes kohtades. Detsembris võeti esimest korda kinni ka õpetaja Wühner, kuid vabastati.

"Säde" seltsi ruumid piirati ühel õhtu peol ümber, otsiti kõik pidulised läbi, võeti viis isikut kinni ja lasti samal ööl maha. Valga linnatänavad kihasid enne siin mittenähtud isikutest, kes igas harus tegutsemas. Kaupluste kaubatagavarad konfiskeeritakse, linnast lahkunud kodanike varandust veetakse ära, riisutakse väärtasju ja võetakse pantvange. Valga enamlaste uuriv komisjon oma esimehe Sakkisega eesotsas tegutseb, halastamata vastalisi vangi ja surma saates. Valga vangimaja kongide kahekordsed lavad on kubinal vange täis. Seal puhkeb lahti mäss ja toimub hirmus vangide tapmine. 24 mahalaskmisele määratud vangi on koondatud iseäralisse kongi, et neid sealt öösel tapakohale toimetada. Kuid vangid kellegi eestlase Junkuri ja kahe tsaariaegse ohvitseri algatusel on nõuks võtnud võitluses langeda, et mitte kui lambad, seotud ja riideist paljastatud, mahatapetud saada. Üks neist palub väljakäigu kohale ja virutab ukseavaja valvuri rusikahoobiga põrandale, rabab selle laetud püssi ja surmab lamaja ja ka kontoriukse juures seisva teise valvuri. Rüsinal tormavad vangid väljakäikudele, et murda teed vabadusse. Kuid enne ukseni jõudmist suletakse kontori seesmine uks ja vangivalvurid annavad läbi kinnise ukse tuld. Kuulid lendavad käikudele, tungivad kinnistest kongiustest läbi, tapavad mõne seesistujatest ja haavavad surmavalt kõhust vangistatud Valga majaomaniku Willem Seppa. Võitlus läheb õue ja et põgenejad kaks valvuritelt võetud püssi juba on tühjendanud, pole enam millegiga pealetungijaid tagasi tõrjuda, vaid katsutakse pääseda õue kaudu üle müüri, kus aga õnnetuid surmavalt tabavad valvurite kuulid. Ainult kahel olla õnnestunud põgeneda, kuid teised on kõik, nagu soovisid, võitluses langenud, nende hulgas ka linna metsavaht Michelson. (Andmeid andja härra Jänes oli üks pantvangidest, keda Valga vanglas kinni peeti ja kes ülalpool kirjeldatud vangide tapmist tema ema üteluse järele näinud.) Kogu rahutu aja jooksul tegutsesid halastamatult peamiselt lätlased ja linna terroriseerisid Läti enamlased oma kütipolguga, kuna eestlased kommunistid Valgas kuigi suurt osa ei etendanud.

Üldse lasti enamlaste poolt Valgas maha 130 inimest.¹¹