Kohutava kõuekõminana kuuldus Sangaste ja Tõrva poolt kahuripaukude ühtesulav mürin, mis Valga kodanikke rõõmuvärinaga, enamlasi aga hirmuga täitis. Katsuti rahvale seletada, et punavägi Tartu on tagasi võtnud ja purustatud Eesti sõjaväe jäänused põgenemas. Kuid enamlaste päevad näevad olevat loetud. Linna evakueerimine oli täies hoos ja enamlased lahkumisvalmis. Veetakse välja, mis iganes välja vedada suudetakse. Tänavailt ja majadest püütakse kinni inimesi, keda sunnitakse pealeladumistöid tegema ladude juures ja raudteejaamas. Nahksetes kuubedes, revolvrid käes, seisavad noored Läti naiskommunistid valvel ja kiirustavad töötegijaid tagant, kellede hulgas on nii mõnedki, kes pole kunagi kandnud raskeid jahu ehk soolaga täidetud kotte, nüüd aga higistades, surmahirmu all seda peavad tegema. Kuid vabastajad pole enam kaugel. Eesti väed lähenesid Valgale kahelt poolt korraga, laiaroopalised soomusrongid, Kuperjanovi partisanid ja Soomest appi tõttanud põhjapojad – Tartu poolt; kitsaroopalised soomusrongid ja jalaväe osad – Puhja ja Hummuli poolt. Kõige südikamalt tungis peale Paju mõisa poolt küljest lühikesel ajal kuulsaks saanud leitnant Juulius Kuperjanov oma partisanidega.