Augustikuu 26. ööl vastu 27. 1917. a, kui kõik juba magasid, kajas öösel kella 12 aegu kole õhku värisema panev raksatus, mis äratas kõik magajad. Raksatusele järgnes raksatus, mis närvidele otse masendavalt mõjus. Tseppelin! Tseppelin! kuuldus rahva seas hüüdeid, kes tänavatel hirmunult edasi tagasi jooksis ning keldritesse, väljadele ja linna ligidale metsa pagesid, et leida varju purustavate pommide eest. Terve kasarmu Kuperjanovi [Vladimiri] tänaval jooksis sõduritest tühjaks metsa. Varsti, kui oli tseppelinilt alla visatud veel mõned pommid, kadusid nad Riia sihis. Hommikul selgus, et vaenlane oli tahtnud õhust tabada Valga raudteejaama, kuid õnneks polnud märki läinud ükski pomm. Pommidest oli kaks kukkunud raudtee tehase lähedale ja üks Võru tänavale N 62 Erksiti päralt oleva maja juurde, kus tapnud majaperemehe vennanaise ühes tütrega sellel silmapilgul, kui nad toast välja õue rutanud. Samuti said veel Laatri mõisa väljal pommiga purustatud kaks inimest ja 10 sõjaväehobust. Teised pommid, kokku üle 40, olid kahju tegemata raudtee äärde, väljale ja heinamaale langenud.

Pommitamise mõju tagajärg oli suur. Paljud ei julgenud linnas enam ööd magada ja käisid perekondade viisi ühes naiste ja lastega nädalpäevi külades ööbimas, kuni viimaks toibusid hirmust. Mõned aga hakkasid kiiresti omi maju müüma, et lahkuda aegsasti Valgast.

Saadeti ka kolm kasti arhivaale Tobolski kubermangu Kurgani linna, kust need jäidki kätte saamata. ⁴