Valgas tegutses Iskosil - 12. armee sõdurite täidesaatev komitee, kes ühes komandandiga linnavalitsusele teatas, et põhjafrondi sõjaväe demobiliseerimine lõplikult on otsustatud, mille tõttu Valgast iga päev regulaarselt 10-20 000 inimest läbi lähevad, mispärast linnaelanikkudel kokku tuleb tõmmata ehk ajutiselt küladesse kolida. See teadaanne tegi majaperemeestele suurt peavalu, sest korterid olid isegi juba liigkoormatud sõjaväelastega, kes korrashoiust midagi teada ei tahtnud ja ruumid varsti elamiskõlbmatuiks muutsid. Kuid põhjafrondil demobiliseerimisega alanud liikumine läks linnas paremini, kui seda oodata võiski. Saksa sõjavägi jäi pikemaks ajaks peatuma Riiga, mille tõttu vene purustatud vägede saatmine enam-vähem korralikult sündis. Sõjaväed ja nende lõpmatud voorid läksid ööd ja päevad läbi linna peatamata, nõnda et elanikkude ajutiselt küladesse kolimine ära jäi. Peatuma jäid ainult Austria sõjavangid, kes esiotsa linna taha barakkidesse olid paigutatud, kuid pärastpoole linna toodi ja Kuperjanovi tänavasse uude poeglastegümnaasiumi majja asetati. Nad olid esimesed elanikud selles poolvalmis haridustemplis. Veel täbaramaks muutus seisukord detsembrikuul. Tööliste ja sõdurite täidesaatev komitee hakkas juhtivat osa etendama ja omapäraselt revolutsiooni süvendama. Linnavalitsus, nähes, et tema olemasolu enam kuigi kindel pole, otsustas linnakassa 4 % riigirentpabereid 20 800 rbl väärtuses päästa ja nad Tartu renteisse hoiule viia, missugune otsus ka uue aasta alul täideti.