Toimus läti üksuste mobiliseerimine Valgas ja Valga ümbrusest. O. Hasmanise poolt allkirjastatud mobilisatsioonikäsk sätestas, et kõik Valgas elavad ohvitserid ja sõjaväeametnikud (kuni 50-aastased), sõjaväearstid (kuni 60-aastased), velskrid (kuni 45-aastased), instruktorid (allohvitserid; kuni 35-aastased) peavad 18. veebruaril kella 10-ks Maanõukogu ruumidesse kogunema. Seevastu Valga maakonnas elavad nimetatud kategooriate elanikud peavad ilmuma 19. veebruaril. Mobilisatsioonikäsk toimetati öösel valdadesse ning järgmisel hommikul kuulutati välja linnas.

O. Hasmanise mälestustest:
"Tegin ettepaneku mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta, kuid keegi ei nõustunud. Rääkisin sellest 15. veebruaril 1919. aastal eestlasest komandandi rittmeister Korneliga, päridest talt, et mis ta ütleks, kui lätlased kuulutaksid välja mobilisatsiooni. Ta vastas: “Niivõrd, kuivõrd ma tean, kui teie lätlased midagi ette ei võta, siis meie, eestlased, mobiliseerime oma sõjaväkke ka lätlased – ning teil ei saa midagi olema.” Hakkasime tõsisemalt aru pidama, et mis ja kuidas. Samal
päeval saatsin kõikidele ühiskondlike organisatsioonide eestseisjatele kutse
ilmuda homme, 16. veebruaril kella 11-ks. Arutamisele tuli mobilisatsiooni ja
läti väeüksuste moodustamise küsimus. Läks tuliseks vaidlemiseks. Istung
venis õhtuni, lõpliku otsuseni ei jõutudki. Kui kohalolijaist ei tahtnud keegi
mobilisatsioonikäsule alla kirjutada, siis tegin seda üksinda.

18. veebruaril 1919. aastal kell 10 hommikul algas esimene mobilisatsioonipäev. Samal ööl saatsin käskkirja lähivaldadesse, seevastu linnas
käskisin selle järgmisel hommikul kell 6 nähtavatesse kohtadesse kleepida.
1. käskkirjaga anti registreerimiskäsk ohvitseridele, allohvitseridele, velskritele, loomatohtritele. 18. veebruaril 1919 kogunes Maanõukogu kantseleisse hulganisti (umbes 100) noorsandi, kellele selgitasin väljakutse põhjust. Samal päeval panin nad kirja mobilisatsioonikaadrina järgmiseks korraks. Teine mobilisatsioon kuulutati välja 20. veebruaril. "