Valga saatuse otsustamise üle käivad suured vaidlused. "Rajalane" avaldav ajaloolise ülevaate Valga elanike arvust ja eestlaste osakaalust. Tema andmetel oli:
- 1850-1880. aastani oli mitmeid Eesti soost raehärrasid, kellest nimetatakse J. Lamberti, W. Kampmanni ja Ohheimi nimesid.
- 1867. aasta rahvalugemisel linnas 2473 elanikku, kellest 1569 eestlased ja 1136 lätlased
- 1887. aasta valimistel oli linnas valijaid 163, kellest eestlasi 63, lätlasi 40 ja muulasi 58
- 1906. aasta valimistel oli linnas valijaid 442, kellest eestlasi 228, lätlasi 158 ja muulasi 58.
- 1914. aasta valimistel oli linnas valijaid 632, kellest eestlasi 373, lätlasi 204 ja muulasi 55. Elanikest oli eestlasi linnas 52%, lätlasi 27%.

I maailmasõja ajal tuli linna tuhandeid läti sõjapõgenikke.

• 1919. aastal loendatud elanikest, kes alates 1914. aastast Valgas elavad on eestlasi 5931, lätlasi 4129 ja teisi 939.

Linna koolides oli 1919. aastal:
- keskkoolis poisslapsi 403 (neist 233 eestlased)
- keskkoolis tütarlapsi 553 (neist 291 eestlased)
- algkoolis 1130 (neist 639 eestlased)

Samasugune ülevaade antakse ka maa ja majade jaotuse kohta eestlaste, lätlaste ja teiste rahvaste vahel.