22.09.1923 : Toimus Valga—Koikküla raudteel proovisõit 12 vagunist koosneva rongiga, mis väljus...

Proovisõidust võtsid osa Valga veojaoskonna ülem Rode, Valga teejaoskonna juhataja abi Bock, uue raudtee ehitustööde juhataja ja raudteevalitsuse esindajad. Tee leiti liiklemiseks korras olevat ja otsustati vastu võtta. Mõned väiksemad tegemata tööd pidid lõpetatama kahe kuu jooksul. Valga—Koikküla raudteelõik avati kaubarongide liikumiseks. Reisiliiklus kavatseti avada 15. oktoobrist. Esialgselt tegutses Koikküla jaam peatuskohana. Kuna Valga—Mõniste raudtee kulges Valgast Koikkülani läbi Läti territooriumi, siis tekkis vajadus see raudteelõik ehitada Eesti alale. Valitsuse poolt kinnitati 1922. a eelarve ja sama aasta suvel teostati raudtee sihi märkimine. Tee algas Valga jaamahoone eest ja kulges umbes poole kilomeetri ulatuses S-taolise kõverikuna Tartu ja Võru poole suunduvate raudteede tammide alt läbi. Uue teeosa pikkus oli 15 km. Raudtee ehitamine anti erafirmale Simpmann-Vambola. Mullatöödega tehti algust 1922. a augustis. Algul oli odava töötasu tõttu mullatöödel vähe töölisi, kuid tööhinna tõstmisel suurenes ka töötajate arv ja töö läks jõudsamalt edasi. Suuremad tööd tekkisid Tartu- ja Võru-poolsete raudteesildadega. Neid tuli tõsta, et nende alt läbivate veermete jaoks määratud ehitusgabariit vastaks kehtivatele nõuetele. Ka need ehitustööd lõpetati oktoobri keskpaiku. Muldkeha ehitamisel aga tekkis rohkem probleeme. Tööd seiskusid tihti tihedate vihmasadude tõttu ja tekkis valminud teetammid minemauhtumisi. See kõik võttis aega ja raudtee valmissaamine viibis ning raudtee valmis alles järgmisel aastal. Uuel teelõigul ehitati reisijate jaoks Kaagjärve ühekordne puidust jaamahoone, milles olid peale ametruumide veel korterid raudteetöötajatele.