Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmub idee, et spordiplatsiks sobiks kõige paremini ojaäärne maa-ala poeglaste gümnaasiumi hoone taga Kungla ja Kuperjanovi tänavate vahel. Oja tuleks torusse ajada.

Selle mõtte elluviimist alustati 1934. aastal, kui spordiväljaku seitsme võimaliku asukoha hulgast valiti välja ühisgümnaasiumi õue org, mille järel linnavalitsus maatüki 1936. aastal omandas. Alles 1940. aastal hakati praeguse linnastaadioni kohale spordiväljakut rajama. See töö sai lõpetatud sõja tõttu alles 1956. aastal ehk 30 aastat hiljem algsest ideest.