18.08.1929 : Eesti-Läti 2. laulupidu toimus Valkas. Toimumispaigaks oli endise Cimze seminari...
Päev algas hommikul külaliste saabumisega raudteejaama. Eesti koorid paigutati Poska tänavale 6. algkooli ja poeglaste gümnaasiumi ruumidesse. Eesti kõrgetest külalistest osales riigivanema asetäitja A. Kerem ja välisminister Jaan Lattik. Riiast ka Eesti saadik Ed. Wirgo. Lätit esindasid välisminister Balodis, haridusminister Ziemels ja teedeminister Osolins. Läti saadik Eestis ja teised kõrged isikud. Kokku osales laulupäeval 8 ministrit ja erikülalisena Jugoslaavia saadik.
Laulupäeva ilm oli ilus ning linnad uhkesti lipuehtes. Hommikul kell 10:45 alustati peaproovidega peo üldjuhtide osavõtul.
Rongkäik Eesti esindajatega alustas poeglastegümnaasiumi hoovil kell 3 alustati pidulikult piiri poole liikumist, kus neid 3:30 võttis vastu kõrgetasemeline Läti delegatsioon. Edasi liiguti juba ühises rongkäigus peoplatsile.
Laulupäeva üldjuhtideks olid prof J. Aavik ja Theodor Reiters.
Pidu algas ühendatud kooride esinemisega, kus kanti ette kokku 8 laulu. Seejärel olid Läti ja Eesti kooride ühisesinemised ning peo lõpus esitasid ühendkoorid M. Hermanni lõpukoori ooperist "Kalev ja Linda" ning J. Witola laul "Gaismas pils" (Valguse loss). Rahva meeleolu oli väga ülev.
Peojärgselt oli lauluplatsil tantsuõhtu, mis kestis südaööni ja kus osales samuti tuhandeid inimesi.
Eesti poole korralduskomisjoni esimees oli Friedrich Klement, liikmed Karl Rotberg, Johan Ilwes, Jaan Ratnik ja Herm. Illisson. Auliikmeteks konsul Adolf Stafenau, linnapea Hendrik Leiur ja maavalitsuse esimees Jaan Mõttus.
Läti poole korralduskomisjoni esimees oli Julijs Brunins, liikmed Oswalds Berzins, Karlis Dinsbergs, Woldermars Priednieks ja Arwids Zwaigzne. Auliikmeteks konsul Juris Osolins, linnapea Janis Kimins ja koolitegelane Antons Kimerals. Pidu läks korda ka majanduslikult, sest sissetulek ületas 220 000 senti ja jäi ka ülejääki üle 3100 lati, mis suunati järgmise peo fondi ja muusikakooli toetuseks.
Lauljatele olid ka laulupäeva märgid. Korraldajatele olid vastavalt ülesandele ka värvilised rosetid.
Õhtul korraldati laulupäeva auks lillepidu.
Imelik oli ainult asjaolu, et peo ajal jäid Valka linnapea ja maakonnavalitsuse juht millegipärast kõrvale ja olid saatnud oma esindajad.
-
Lõuna-Eesti, nr. 69, lk 1, 22.06.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 75, lk 1, 09.07.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 88, lk 1, 08.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 89, lk 1, 10.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 89, lk 2, 10.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 90, lk 3, 13.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 90, lk 4, 13.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 92, lk 3, 17.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 93, lk 3, 20.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 94, lk 1, 22.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 95, lk 3, 24.08.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 119, lk 5, 19.10.1929 ↩
seotud isikud
- Juhan Aavik
- Oswalds Berzins
- Julijs Brunins
- Karlis Dinsbergs
- Johan (Juhan) Ilves 1904-1999
- August Kerem
- Antons Kimerals
- Jānis Ķimins 1882-1941
- Friedrich Klement 1891-1958
- Hermann Thedor Laanemäe (Illisson) 1901-1977
- Jaan Lattik
- Hendrik Leiur 1889-1941
- Jaan Mõttus 1891-1942
- Juris Ozoliņš 1865-
- Woldemars Priednieks
- Jaan Ratnik 1904-1989
- Theodor Reiters
- Karl Eduard Rothberg (Rooleid) 1896-1942
- Adolf Stafenau 1881-1970
- Arwids Zvaigzne
- Eduard Virgo (Virk, Wergo)