Linnapargis toimus Eesti-Läti ühine laulupäev. Pärast kella 2 pl liikus umbes 500 peolist Eesti-Läti piirile, et seal kohtuda läti kooridega. Piirilt liiguti kella 3 paiku linnaparki, kus kell 4 pl avati laulupidu härrade Klementi ja Osolinši poolt, kes lauljate poole pöördusid lühikeste kõnedega. Edasi tervitas laulupeolisi Eesti saadik Riias hr Seljamaa ja Läti haridusminister, kirjanik Rainis. Järgmisena esinesid kõnedega haridusministeeriumi esindaja dir Ney, Läti saadik Eestis Seskis, linnavalitsuse poolt J. Soo ja Läti-Valka linnapea.

Tervitustele järgnesid eesti ja läti ühendatud kooride ettekanded. Edasi laulsid läti koorid Reitersi juhatusel. Hulk läti lauljaid oll rahvariietes, mis väga kena mulje jättis.

Laulupäeva üldjuhtideks olid heliloojad Aavik ja Reiters.
Laulupäevale oli registreerinud Eesti poolelt 17 koori umbes 500 lauljaga ja Läti poolelt 10 koori 250 lauljaga. Valgast oli kolm koori: Valga Kunsti seltsi segakoor Fr. Klementi juhatusel, ÜENÜ Valga segakoor Praksi juhatusel ja Seltskondliku ühingu (Läti seltsi) segakoor Kollangi juhatusel.

Eesti koore juhatasid J. Aavik, K. Tuvike ja Fr. Klement. Erilise menu osaliseks sai meie "Tuljaku" ettekanne. Ühendatud orkestrid, kuhu kuulusid garnisoni, kaitseliidu, raudteelaste ja poeglaste gümnaasiumi orkestrid, kokku 62 mängijaga, kandsid O. Eomoisi juhatusel ette kolm orkestripala. Sütitava ja vaimustava kõne pidas prof Põld Tartust. Päeva lõpuosas esinesid jälle ühendkoorid. Pidu õnnestus vihmasest ilmast hoolimata ja rahvast oli peol umbes 7,5 tuhat.

Laulupäeva puhul lasti müügile ka märgid, mis kujutasid lüürat, mis ümbritsetud tammeokstest pärjaga. All kiri "Eesti-Latwija". Märgid olid hõbekarva, korraldajatele kuldsed.

Ka rahaliselt oli laulupäev kasumis, sest piletimüügist, kavade ja märkide müügist laekus 281 146 marka. Kulud maha arvates jäi üle umbes 153 000 marka, mis jagati koos lätlastega proportsionaalselt peost osavõtjate arvuga (vastavalt 87 600 mk ja 65 400 mk). Eesti poole peo tulu läks muusikakooli toetuseks.