Kirurg, töötas oma elu viimased 19 aastat Valga haigla kirurgiaosakonna juhatajana.

haridustee ³
Kurista külakool, Laiuse ja Torma kihelkonnakoolid, 1898-1907 Tartu Aleksandri Gümnaasium;
1907-1914 Tartu ülikooli arstiteaduskond
töö ja tegevus ³
1914-1918 arst Vene sõjaväes ja
1918-1920 Eesti sõjaväes,
1920 Tartu linnahaigla arst 4 kuud,
1921-1929 Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku assistent,
1929-1940 Tartu Erakliiniku kirurg, ühtlasi ka haigekassa arst,
1940-1959 Valga kirurg.

Elas Valgas Kungla tn 24 teisel korrusel 2-toalises korteris. ²

Elulugu ²
August Pobol sündis 26. detsembril 1887. a Põltsamaa kihelkonnas Kurista vallas Aidu külas talupidaja pere 11. lapsena. Pärast Tartu Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille täieliku kursuse läbikuulamise järel 1914. a mobiliseeriti ta tsaariarmeesse sõjaväearstiks.

Esimese maailmasõja ajal teenis välihospitalis, Vilno kindluse hospitalis ja Kaukaasia grenaderide diviisi I laatsaretis.

1918. a sai ta kätte Tartu Ülikooli arstidiplomi. Samal aastal nimetati ta Eesti diviisi laatsareti nooremordinaatoriks, siis 3. jalaväepolgu nooremarstiks ja 1919. a 24. diviisi sidumissalga vanemarstiks. Salga likvideerimisel viidi Pobol üle sõjaväe tervishoiu valitsuse ülema käsutusse ning demobiliseeriti 15. augustil 1920. a. Ta oli Vabadusristi 1. liigi 3. järgu kavaler.

Ülikooliõpingute alguses 1907. a astus August Pobol Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, kus oli tegev laekahoidja ja abiesimehena, alates 1922. aastast vilistlane.

TÜ hospitaal-haavakliiniku juhataja prof Rudolf Wanachi ettepanekul valis arstiteaduskond 1921. a Poboli ülikooli hospitaal-haavakliiniku nooremassistendiks ja 1923. a vanemassistendiks.

Wanachi äraolekul täitis ta ka kliiniku juhataja kohuseid. 1925. a tegi kolmekuulise erialase täiendusreisi Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. TÜ hospitaal-haavakliiniku assistendina töötatud kaheksa aasta jooksul sooritas ta 2186 operatsiooni. Pobol valdas perfektselt vene ja saksa keelt, mis võimaldas tal kursis olla erialase väliskirjandusega.

1. oktoobril 1929. a palus Pobol vabastada end assistendi kohustest ja asus Eesti Arstide Ühingu Tartu erakliiniku juhtivkirurgi kohuseid täitma. Tema töökaaslasteks olid prof Rudolf Bernakoff, dr Erich Pobol ja dr Leonid Volmer.

1940. aastal suunati ta Tartust tööle Valga haiglasse.

Energilise ja hoolsa tööga saavutas dr Pobol ja kirurgiaosakond sellise mentaliteedi, et rajooni haiged soovisid suunamist operatsioonile Valga haiglasse. Ravitulemused olid head, sest August Pobol valdas suurepäraselt operatsioonitehnikat ja opereeris kiiresti. Õdedel oli sageli tegemist instrumentide kiire ulatamise ja haavahaakide hoidmisega.

August Pobol abistas nii majanduslikult raskustes olevaid üliõpilasi kui ka (represseeritud) kolleege. Nii saatis ta raskel sõjajärgsel ajal Valga vangilaagris nr 5 kinnipeetavale ja näljapajukil olevale kolleegile dr Robert Lattikule toiduaineid.

Valga perioodil elas ta ise väga tagasihoidlikku poissmeheelu. Võrreldes Tartuga oli see peaaegu spartalik: majas Kungla tn 24 oli tal 2toaline korter teisel korrusel. Tartus oli kuulsal kirurgil olnud 4toaline korter (Tähe tn 14). Kuid kuna sõja ajal hävis Tartus nii korter kui ka erakliinik, ei pürginud ta enam sinna tagasi.