EAA.1767.1.2017.13 (AIS) (Allikas: Rahvusarhiiv , EAA.1767.1.2017.13 20.05.2019)
×
![]()
Eesti vaimulik ja koolikirjanik. Ta õppis 1871–1874 Valga õpetajate seminaris. 1890–1893 oli Valga linna eesti koguduse abiõpetaja, 24. oktoobrist 1893 - 1897 õpetaja.
Valga Eesti Karskusseltsi auesimees.
Maeti 5. detsembril 1897.
Mainimisi aastatel:
1854: 1
1890: 3
1891: 4
1892: 3
1893: 1
1894: 8
1896: 3
1897: 3
1908: 1
1910: 1
Postimees (1886-1944) , nr. 271, lk 3 04.12.1897
Postimees (1886-1944) , nr. 240, lk 3 26.10.1893
Paul Undritz geni.com , 6000000007923261230 06.04.2020
Paul Undritz Vikipeedia , Paul_Undritz 06.04.2020
Mainitud kroonikas:
Valga linna eesti koguduse õpetajaks saab Paul Undritz.Õpetaja P. Undritz pidas Luke kirikus oma esimese jutluse kogudusele …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga …
Valga õpetaja P. Undritz pidas Puhjas külalisjutlust. Eelnevalt on teada, …
Toimus esimene Valga Eesti karskuse seltsi üldkoosolek. Õpetajahärra Undritz avas …
Hans Einer lahkus Valga Eesti Peetri kirikukoolist. Kool oli uhkesti …
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates …
Karskusselts korraldas "Tee- ja lõbuõhtu" Läti seltsi saalis. Ettekandeid tegid …
Valga Eesti kogudus kavandab oma kiriku, õpetajamaja ja koolimaja ehitamist. …
Paul Undritz, kes siiani Eesti Jaani kogudusele abiõpetajaks oli, on …
- Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Valga Eesti koguduse õpetaja kiidab, et eesti koguduse õpetajamaja ehituseks …
21. august oli Valga eestlastele sisukas. Hommikul oli piiblijutlus Jaani …
Peterburi Eesti Häätegew Selts soovib koguda annetusi eesti soost üliõpilaste …
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz …
Teisel jõulupühal pidas karskusselts lõbuõhtut jõulupuu ja einelauaga. Laulsid mees- …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues …
Valga Eesti Karskuse Selts pidas oma koosolekut Eesti koguduse õpetajamajas. …
Valga Eesti karskusselts pidas koosolekut õpetajamaja leerisaalis. Aupresident Undritz avas …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Valga Eesti kogudus sai lõpuks siseministeeriumi poolt kinnitatud. Uues koguduses …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:
Zimm Ainson (Aintson) 1846-1919 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Willem Ainson (Aintson) – 1894 detsember 1894 : 18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz …
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
Vladimir Aleksandrovitš – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Jüri Altin – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Andreas Alver (Alwer) 1848-1945 – 1891 märts 1891 : 17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga …
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues majas. Koos oli palju rahvast. Õpetaja Undritz pidas palvuse ja pärast seda andsid esimees Grünfeldt ja kassameister aru seltsi asjadest. 1895. aasta jooksul tuli sisse 487 rubla ja 24 kop. Välja läks 381 rb 77 kop. Seltsi kassasse jääb 105 rbl 47 kop. Lahkunud revident Hiobi asemel valiti H. Einer. Võeti ka vastu kolm uut liiget. Järgmine koosolek 25. veebruaril.
Ernst Behse – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
A. Bleier – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Paul Dietrich 1860-1916 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Hans Einer 1856-1927 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Toimus esimene Valga Eesti karskuse seltsi üldkoosolek. Õpetajahärra Undritz avas koosoleku palvega. Pärast seda tervitas kohaletulnuid seltsi president H. Einer kõnega, kus siiski rohkem parajust pooldas kangete jookide pruukimisel. Sõna võtsid karskuse teemadel abipresident H. Hiob, F. J. Kiusalaas ja abikirjatoimetaja.
Hans Einer lahkus Valga Eesti Peetri kirikukoolist. Kool oli uhkesti ehitud ja kohalviibijad tänasid teda pisarsilmi suure töö eest. Lahkujat tänas kirikuõpetaja Undritz ja Einer ise oma lõpukõnes toonitas, et: "Usu käsi avab usinusele igavesed uksed". Eineri käe all oli kool seitsme lapsega alustades 10 aastaga jõudnud 107 lapseni.
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues majas. Koos oli palju rahvast. Õpetaja Undritz pidas palvuse ja pärast seda andsid esimees Grünfeldt ja kassameister aru seltsi asjadest. 1895. aasta jooksul tuli sisse 487 rubla ja 24 kop. Välja läks 381 rb 77 kop. Seltsi kassasse jääb 105 rbl 47 kop. Lahkunud revident Hiobi asemel valiti H. Einer. Võeti ka vastu kolm uut liiget. Järgmine koosolek 25. veebruaril.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Heinrich Einer 1868-1917 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
Valga Eesti kogudus kavandab oma kiriku, õpetajamaja ja koolimaja ehitamist. Kiriku jaoks plats on juba ostetud. 30. augustil peeti piiblipüha ja heategevat näitemüüki Läti seltsi aias. Õpetaja Valga Peetri koguduse õpetaja Undritz pidas kokkutulnutele tervituskõne ja seejärel laulis laulukoor, mida juhatas Hendrik Einer. Näitemüügile oli varasemast vähem asju annetatud, kuid kõik müüdi korraliku hinna eest ära. Õpetaja Undritz kutsus ka läbi ajalehtede Valga Eesti kogudust toetama.
Aleksandr A. Grinewski – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Peeter Grünfeldt 1865-1937 – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues majas. Koos oli palju rahvast. Õpetaja Undritz pidas palvuse ja pärast seda andsid esimees Grünfeldt ja kassameister aru seltsi asjadest. 1895. aasta jooksul tuli sisse 487 rubla ja 24 kop. Välja läks 381 rb 77 kop. Seltsi kassasse jääb 105 rbl 47 kop. Lahkunud revident Hiobi asemel valiti H. Einer. Võeti ka vastu kolm uut liiget. Järgmine koosolek 25. veebruaril.
Valga Eesti Karskuse Selts pidas oma koosolekut Eesti koguduse õpetajamajas. Rahvast oli kokku tulnud palju. Aupresident Undritz avas koosoleku palvega ja seejärel tegi ka ettekande "umbusu rohkenemisest ja võitlusest usu vastu". See ettekanne jäi pooleli ja esitatakse järgmisel koosolekul. Esimees Grünfeldti ettepanekul tähistati kunstiakadeemia professori J. Köleri 70. juubelisünnipäeva "elagu" laulmisega. Edasi järgnes ettekanne esimehelt ja võeti vastu ka viis uut liiget. Järgmine koosolek määrati 31. märtsile.
Jaak Hanson – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Hartsow – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Karl Helmer – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
H. Hiob – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Karl Hiob // Helmer 1870- – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Toimus esimene Valga Eesti karskuse seltsi üldkoosolek. Õpetajahärra Undritz avas koosoleku palvega. Pärast seda tervitas kohaletulnuid seltsi president H. Einer kõnega, kus siiski rohkem parajust pooldas kangete jookide pruukimisel. Sõna võtsid karskuse teemadel abipresident H. Hiob, F. J. Kiusalaas ja abikirjatoimetaja.
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues majas. Koos oli palju rahvast. Õpetaja Undritz pidas palvuse ja pärast seda andsid esimees Grünfeldt ja kassameister aru seltsi asjadest. 1895. aasta jooksul tuli sisse 487 rubla ja 24 kop. Välja läks 381 rb 77 kop. Seltsi kassasse jääb 105 rbl 47 kop. Lahkunud revident Hiobi asemel valiti H. Einer. Võeti ka vastu kolm uut liiget. Järgmine koosolek 25. veebruaril.
Michael Ilwes (Ilwers) 1850-1905 – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
M. Jacoby – 1892 märts 1892 : Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates …
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
Jürrmann – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Rudolf Gottfried Kallas 1851-1913 – 1908 oktoober 1908 : Valga Eesti kogudus sai lõpuks siseministeeriumi poolt kinnitatud. Uues koguduses …
Valga Eesti kogudus sai lõpuks siseministeeriumi poolt kinnitatud. Uues koguduses on umbes 4000 hinge sh majaomanikke, ametnikke, kaupmehi jt.
Muu hulgas mainitakse, et koguduse sai oma esimese õpetajaks Cimze seminari eestikeele- ja usuõpetaja. Üks tähtsamaid kirikuõpetajaid, hilisem Peterburi Jaani koguduse hingekarjane R. Kallas algas Valga koguduses oma ametit ja Eesti kirjamees Paul Undritz suri koguduse kirikuõpetajana.
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Jaan Keernik – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Kusta Kimask – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Fr. J. Kiusalaas – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Toimus esimene Valga Eesti karskuse seltsi üldkoosolek. Õpetajahärra Undritz avas koosoleku palvega. Pärast seda tervitas kohaletulnuid seltsi president H. Einer kõnega, kus siiski rohkem parajust pooldas kangete jookide pruukimisel. Sõna võtsid karskuse teemadel abipresident H. Hiob, F. J. Kiusalaas ja abikirjatoimetaja.
Jaan Klasmann 1866-1923 – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Jaak (Jakob) Kogger 1831-1901 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Ernst Kornel – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Jaan Kornel – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Karl (Karle, Karlo) Kornel 1821-1892 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Max (Maks) Kronberg 1851-1923 – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Heinrich Christian Gustav Kupffer 1814-1897 – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
P. Köster – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
J. Kütt – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Tõnis Leius (Leijus) 1849- – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
J. Lellep – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Friedrich Eduard Lezius 1859-1936 – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
A. Lillipuu – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Andres Lillipuu – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Luiga – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
R. Lätte – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Karl Mahlberg – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
D. Metusala – 1894 detsember 1894 : 18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz …
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
Jaan Metusala – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
August Julius Mitt 1863-? – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
Ernst Henn Murrik 1863-1942 – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Juhan Mölder – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Jüri Mölder – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
J. Nool – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
D. L. Novikov (Nowikow) – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Jüri (Georg) Orgusaar 1857-1912 – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Heinrich Evald Paslack 1840-1922 – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
K. Plotnik – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
M. Pragi – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Jakob Puusepp – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
Jaan A. Põder 1854-1936 – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
M. Raska – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Oskar Raue 1859-1920 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Villem Reiman 1861-1917 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Karl Schilling – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Karl Schmidt (surnuaiavaht) – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Karl Suija 1859-? – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Taube -1892- – 1892 märts 1892 : Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates …
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
G. Tiidemann – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Peter Täht – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
Andres Uusi – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Wladimir Wassiljew – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Karl Wassil (Vassil) 1866-? – 1897 jaanuar 1897 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise …
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Tõnis Virkov (Wirkow) 1855-1924 – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Woldemar Conrad von Dahl 1844-1908 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Johannes Oskar von Falck 1859-1933 – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Richard Georg Alexander Wühner 1872-1919 – 1910 märts 1910 : Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. …
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Johann (Juhan) Äniline 1866-1923 – 1896 märts 1896 : Valga Eesti karskusselts pidas koosolekut õpetajamaja leerisaalis. Aupresident Undritz avas …
Valga Eesti karskusselts pidas koosolekut õpetajamaja leerisaalis. Aupresident Undritz avas koosoleku palvega ja pidas seejärel kõne. Teise ettekande tegi kirjatoimetaja J. Äniline, kuid kolmanda kavandatud ettekande esitaja ei tulnud kohale. Võeti vastu seitse uut liiget ja kuus sooviavaldust võeti veel vastu.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Asutised, millega koos mainitud sissekannetes:
Läti Seltskondlik Ühing "Lõbu" (Läti selts) 1885-
–
1890
detsember 1890
:
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Valga Eesti kogudus kavandab oma kiriku, õpetajamaja ja koolimaja ehitamist. Kiriku jaoks plats on juba ostetud. 30. augustil peeti piiblipüha ja heategevat näitemüüki Läti seltsi aias. Õpetaja Valga Peetri koguduse õpetaja Undritz pidas kokkutulnutele tervituskõne ja seejärel laulis laulukoor, mida juhatas Hendrik Einer. Näitemüügile oli varasemast vähem asju annetatud, kuid kõik müüdi korraliku hinna eest ära. Õpetaja Undritz kutsus ka läbi ajalehtede Valga Eesti kogudust toetama.
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
P. Grünfeldti raamatukauplus 1893-1896 – 1894 detsember 1894 : Eesti üliõpilaste toetuseks on annetusi kogunud P. Undritz. P. Grünfeldi …
Saksa selts "Musse" 1862- – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Valga Eesti Karskuse Selts 1890- – 1891 märts 1891 : 17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga …
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Toimus esimene Valga Eesti karskuse seltsi üldkoosolek. Õpetajahärra Undritz avas koosoleku palvega. Pärast seda tervitas kohaletulnuid seltsi president H. Einer kõnega, kus siiski rohkem parajust pooldas kangete jookide pruukimisel. Sõna võtsid karskuse teemadel abipresident H. Hiob, F. J. Kiusalaas ja abikirjatoimetaja.
Valga karskuse selts pidas 29. märtsil üldkoosolekut. Aasta jooksul. alates 17. märtsi 1891. a esimesest üldkoosolekust, on 26 liiget juurde tulnud ja kokku on nüüd 51 liiget. Aasta jooksul on ka 5 lahkujat, kellest üks välja heideti. Aasta jooksul peeti 14 koosolekut ja 3 näite- ja lõbuõhtut.
H. Einer valiti uuesti esimeheks. Esimehe I abiks valiti J. Kütt, II abiks Jacoby. Kassameistriks A. Alwer, abiks Z. Ainson, kirjatoimetajaks Hendr. Einer ja Taube. Aupresidendiks P. Undritz.
J. Kütt kurdab samas, et karskusseltsi kõrval ka teisi, kuid asjatundmatuid, ettevõtmisi on eesti näitemängu osas Valgas ette võetud.
18. detsembril peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. Õpetaja Undritz alustas koosolekut palvega. Seejärel andis abiesimees Z. Ainson seltsi tegevusest ülevaate. Seltsi esimees J. Kütt on küll juba kolmveerand aastat seltsi tegevusest eemal ja ei taha enam seltsiga suhelda. Selts pidas aasta jooksul 9 koosolekut, 7 eestseisuse koosolekut, ühe lõbuõhtu, priiusepeo ja 2 näitemänguõhtut. Tehtud on 30 ettelannet. Seejärel pidas ettekande P. Grünfeldt. Arutati ka mitmeid päevakajalisi küsimusi. Vaheaegadel laulis seltsi mees- ja segakoor K. Hiobi juhatusel. Rahvast oli kohal palju.
Seltsi uueks esimeheks valiti P. Grünfeldt, abiks Z. Aintson tagasi, tema abiks Raska, kassameistriks A. Alwer ja abiks Hans Einer tagasi. Kirjatoimetajaks sai Willem Aintson, abiks K. Hiob, kes aga loobus. Seejärel valiti abi-kirjatoimetajaks D. Metusala.
Koosoleku lõpetuseks otsustati teisel jõulupühal jõulusid tähistada.
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues majas. Koos oli palju rahvast. Õpetaja Undritz pidas palvuse ja pärast seda andsid esimees Grünfeldt ja kassameister aru seltsi asjadest. 1895. aasta jooksul tuli sisse 487 rubla ja 24 kop. Välja läks 381 rb 77 kop. Seltsi kassasse jääb 105 rbl 47 kop. Lahkunud revident Hiobi asemel valiti H. Einer. Võeti ka vastu kolm uut liiget. Järgmine koosolek 25. veebruaril.
Valga Eesti Karskuse Selts pidas oma koosolekut Eesti koguduse õpetajamajas. Rahvast oli kokku tulnud palju. Aupresident Undritz avas koosoleku palvega ja seejärel tegi ka ettekande "umbusu rohkenemisest ja võitlusest usu vastu". See ettekanne jäi pooleli ja esitatakse järgmisel koosolekul. Esimees Grünfeldti ettepanekul tähistati kunstiakadeemia professori J. Köleri 70. juubelisünnipäeva "elagu" laulmisega. Edasi järgnes ettekanne esimehelt ja võeti vastu ka viis uut liiget. Järgmine koosolek määrati 31. märtsile.
Valga Eesti karskusselts pidas koosolekut õpetajamaja leerisaalis. Aupresident Undritz avas koosoleku palvega ja pidas seejärel kõne. Teise ettekande tegi kirjatoimetaja J. Äniline, kuid kolmanda kavandatud ettekande esitaja ei tulnud kohale. Võeti vastu seitse uut liiget ja kuus sooviavaldust võeti veel vastu.
Eesti üliõpilaste toetuseks on annetuse teinud Valga eestlased J. Änilise kaudu: kaupmees A. Alwer, majaomanik Z. Aintson, kirjatoimetaja A. Bleier, kooliõpetaja H. Einer, Karl Helmer, vabriku omanik M. Ilwes, Sehleni mõisa omanik J. Kogger, kaupmees M. Kronberg, kaupmees J. Klassmann, R. Lätte, T. Leius, kaupmees Orgusaar, kaupmees J. Põder, majaomanik M. Raska, kaupmees K. Suija, kirikuõpetaja P. Udritz, kaupmees A. Uusi, rätsepmeister K. Wassil, J. Äniline ja Valga Eesti Karskuse Selts ühtekokku 16 rbl 70 kop.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga eragümnaasium – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga // Jaani kogudus – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga kreisikool // linnakool // kõrgem algkool // Valga 6. algkool 1750- – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga Luke kogudus – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga Peetri kogudus 1880- – 1890 november 1890 : Valga linna eesti koguduse õpetajaks saab Paul Undritz. 1892 august 1892 : Valga Eesti kogudus kavandab oma kiriku, õpetajamaja ja koolimaja ehitamist. …
Valga Eesti kogudus kavandab oma kiriku, õpetajamaja ja koolimaja ehitamist. Kiriku jaoks plats on juba ostetud. 30. augustil peeti piiblipüha ja heategevat näitemüüki Läti seltsi aias. Õpetaja Valga Peetri koguduse õpetaja Undritz pidas kokkutulnutele tervituskõne ja seejärel laulis laulukoor, mida juhatas Hendrik Einer. Näitemüügile oli varasemast vähem asju annetatud, kuid kõik müüdi korraliku hinna eest ära. Õpetaja Undritz kutsus ka läbi ajalehtede Valga Eesti kogudust toetama.
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
21. august oli Valga eestlastele sisukas. Hommikul oli piiblijutlus Jaani kirikus Äksi külalisõpetaja osavõtul. Pärast lõunat toimunud näitemüük kooli- ja õpetajamaja ehitamise heaks läks väga hästi korda. Annetatud oli palju ilusaid asju ja sissetulek piletite, enampakkumise ja müügiga saadi kokku 250-300 rubla kokku. Alustas õpetaja Undritz, peale mida esinesid segakoor, naistekoor ja esitati näitemäng "Punga-Mart ja Uba-Kaarel". Vihmase ilma tõttu jäi rahvast veidi väheseks ja näitemäng tõi sisse ainult 53 rubla.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga Eesti kogudus sai lõpuks siseministeeriumi poolt kinnitatud. Uues koguduses on umbes 4000 hinge sh majaomanikke, ametnikke, kaupmehi jt.
Muu hulgas mainitakse, et koguduse sai oma esimese õpetajaks Cimze seminari eestikeele- ja usuõpetaja. Üks tähtsamaid kirikuõpetajaid, hilisem Peterburi Jaani koguduse hingekarjane R. Kallas algas Valga koguduses oma ametit ja Eesti kirjamees Paul Undritz suri koguduse kirikuõpetajana.
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Valga Peetri koguduse kirikukool (Eineri kool) 1880-1917 – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
17. märtsil peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Osa võtsid 16 asutajat ja teisi külalisi.
Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Kassameistriks kaupmees Alver, kirjatoimetajaks kooliõpetaja Heinrich Einer. I asepresidendiks majaomanik Z. Ainson, II asepresidendiks kaupmees H. Hiob. Abikirjatoimetajaks sai K. Hiob ja kassameistri abiks Nool. Võeti ka vastu 4 uut liiget ja seejärel sai neid kokku 30.
Hans Einer lahkus Valga Eesti Peetri kirikukoolist. Kool oli uhkesti ehitud ja kohalviibijad tänasid teda pisarsilmi suure töö eest. Lahkujat tänas kirikuõpetaja Undritz ja Einer ise oma lõpukõnes toonitas, et: "Usu käsi avab usinusele igavesed uksed". Eineri käe all oli kool seitsme lapsega alustades 10 aastaga jõudnud 107 lapseni.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Valga poeglaste erakool // progümnaasium 1882-1907 – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Valga Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts 1867- – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Kohad, millega koos mainitud sissekannetes:
Aleksandri 5 // Lai 5 // 5a (Valga Peetri koguduse õpetajamaja) 1896-
–
1896
jaanuar 1896
:
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues …
28. jaanuaril pidas karskusselts oma aastakoosolekut Eesti koguduse õpetaja uues majas. Koos oli palju rahvast. Õpetaja Undritz pidas palvuse ja pärast seda andsid esimees Grünfeldt ja kassameister aru seltsi asjadest. 1895. aasta jooksul tuli sisse 487 rubla ja 24 kop. Välja läks 381 rb 77 kop. Seltsi kassasse jääb 105 rbl 47 kop. Lahkunud revident Hiobi asemel valiti H. Einer. Võeti ka vastu kolm uut liiget. Järgmine koosolek 25. veebruaril.
Valga Eesti Karskuse Selts pidas oma koosolekut Eesti koguduse õpetajamajas. Rahvast oli kokku tulnud palju. Aupresident Undritz avas koosoleku palvega ja seejärel tegi ka ettekande "umbusu rohkenemisest ja võitlusest usu vastu". See ettekanne jäi pooleli ja esitatakse järgmisel koosolekul. Esimees Grünfeldti ettepanekul tähistati kunstiakadeemia professori J. Köleri 70. juubelisünnipäeva "elagu" laulmisega. Edasi järgnes ettekanne esimehelt ja võeti vastu ka viis uut liiget. Järgmine koosolek määrati 31. märtsile.
Valga Eesti karskusselts pidas koosolekut õpetajamaja leerisaalis. Aupresident Undritz avas koosoleku palvega ja pidas seejärel kõne. Teise ettekande tegi kirjatoimetaja J. Äniline, kuid kolmanda kavandatud ettekande esitaja ei tulnud kohale. Võeti vastu seitse uut liiget ja kuus sooviavaldust võeti veel vastu.
Pühapäeval 14. märtsil pühitses Valga Eesti Peetri kogudus oma 30. sünnipäeva. Külalisena oli jutlustamas Hargla õp. Tiedemann.
Valga Eesti Peetri Koguduse kirikukool saab 30 aastat vanaks. Esimeseks kooliõpetajaks oli lätlane K. Schmidt kuni 10. augustil asus ametisse päris kooliõpetaja H. Einer. Kohalik saksa koguduse pastor õpetaja Kupffer ei osanud eesti keelt ja sellepärast käis siin jutlustamas teisi õpetajaid ümberkaudsetest kirikutest, neist pikemalt Karula õp Paslak. Abiõpetajatest on siin ametis olnud Johan Falk, R. Kallas (kes esimese eesti raamatukogu siia asutas), Fr. Lezius (kelle ajal kogudusele krunt osteti), W. Reiman, kes karskusseltsi asutas. P. Undritz, kes iseseisvaks õpetajaks sai ja tema ajal ehitati ka õpetajamaja. Praegu on ametis õp Wühner ja 25. augustist 1908 on kogudus täiesti iseseisev.
Koguduses on 4331 hinge. 1. jaanuaril 1910 oli koguduse kassas 700 rbl, kirikuehituse kapital 6289 rbl ja kinnisvara 24 730 rbl väärtuses.
Jaani kirik (linnakirik) 1816- – 1893 oktoober 1893 : Paul Undritz, kes siiani Eesti Jaani kogudusele abiõpetajaks oli, on …
21. august oli Valga eestlastele sisukas. Hommikul oli piiblijutlus Jaani kirikus Äksi külalisõpetaja osavõtul. Pärast lõunat toimunud näitemüük kooli- ja õpetajamaja ehitamise heaks läks väga hästi korda. Annetatud oli palju ilusaid asju ja sissetulek piletite, enampakkumise ja müügiga saadi kokku 250-300 rubla kokku. Alustas õpetaja Undritz, peale mida esinesid segakoor, naistekoor ja esitati näitemäng "Punga-Mart ja Uba-Kaarel". Vihmase ilma tõttu jäi rahvast veidi väheseks ja näitemäng tõi sisse ainult 53 rubla.
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
kasarmu – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Luke kalmistu – 1897 detsember 1897 : Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell …
Kirikuõpetaja Paul Undritzi matused toimusid reedel 5. detsembril algusega kell 11.
Jaani kirik oli rahvast täis ja puusärk oli rohkete lilledega kaunistatud. Saksa ja Läti koguduse õpetaja P. Dietrich ja kirjeldas piiblisalmide kaudu kadunu eluteed. Novembris 1890 nimetati ta Valga Eesti Peetri koguduse õpetajaks ja seejärel 24. oktoobril 1893 õnnistati ta õpetajaks. Altari jumalateenistust pidas saksa keeles praost Schillling Trikatist ja eesti keeles õp Jürmann Tarvastust. Seejärel kogunesid kaksteist õpetajat lahkunu ümber, ütlesid talle eesti ja saksa keeles piiblisalme kaasa ja kandsid kätel surnuvankrile. Väljas ootasid suur hulk rahvast, karskusseltsi ausaatjad ning Valga eragümnaasiumi kooliõpetajad ja kasvandikud. Leinarongi võttis vastu surnuaial karskusseltsi orkester Matusetalituse pidas Helme õpetaja Behse saksa keeles. Seejärel pidas praost Schiliing valgalaste poolt kõne. J. Lellep pani pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi endiste liikmete poolt ning kirjeldas lahkunu elulugu. Üliõpilane Luiga pani pärja samuti pärja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajale ja pidas tänukõne. H. Einer tuletas oma kõnes meelde lahkunud suurt osa Eesti kirikukooli sünnis. Karskusseltsi poolt luges luuletuse hr Murrik. Viimaks asetas pärja ja kõneles vöörmunder Lillipuu. Matusetalituse lõpetas segakoor. Haua küngast jäid ehtima palju pärgi sh linnakooli Eesti kasvandikkudelt, Eesti üliõpilastelt, sõpradelt ja mitmetelt teistelt.
Luke kirik 1702- – 1890 detsember 1890 : Õpetaja P. Undritz pidas Luke kirikus oma esimese jutluse kogudusele …
Moskva 29 (Wirkowi maja) – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Moskva // Kesk 33 (J. Kogeri maja/H. Eineri maja) -? – 1890 detsember 1890 : Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, …
Asutati "Valga Eesti Karskuse Selts", kellel luba oli kõnekoosolekuid pidada, pidusid toimi jne.
Asutajaid oli 26: õpetaja Willem Reimann, õpetaja Paul Undritz, kooliõpetaja ja köster Hans Einer, kooliõpetaja abiline Heinrich Einer, kiriku vöörmunder H. Hiob, kiriku vöörmunder Zimm Aintson, kiriku vöörmunder A. Lillipuu, kooliv. Karl Kornel, Karl Mahlberg, Karl Hiob, Fr. Kiusalus [Kiusalaas], J. Nool, M. Pragi, Andres Lillipuu, K. Plotnik, Kusta Kimask, P. Köster, Juhan Mölder, Jüri Mölder, Jaak Hanson, Tõnis Leius, Andres Uusi, Jaan Keernik, Jaan Kornel, Ernst Kornel ja Jüri Altin.
Hans Eineri mälestustest:
> Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku. Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes. 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva (praegune Kesk) tn 33 ja avas einelaua. Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda.
Nikolai koguduse puukirik 1846-1913 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Pihkva // Romanovi // Vabaduse // Võidu // Vabaduse – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
raudteejaama hoone (kuni 1944) 1889-1944 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.