×
![]()
Linnavolikogu liige, kaupmees
pangaametnik, Kesk 15/17, sakslane
65-aastane 1927
Elas Kesk 24
Mainimisi aastatel:
1860: 1
1901: 1
1902: 1
1903: 2
1904: 1
1907: 2
1910: 1
1924: 1
1926: 2
1940: 1
Zastrow (Weidemann), H. Leni Zastrowi mälestused 1973
Valga linna ajaloolised traditsioonid folklore.ee (Eesti Rahvaluule veeb) , valga.html 1927
Mainitud kroonikas:
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Kõigekõrgema poolt on hõbeaurahad rinnal kandimiseks kirjaga "hoolsuse eest" antud …
- Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad …
Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:
Ed. Adelson – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Johannes Alver – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Andreas Alver (Alwer) 1848-1945 – 1926 september 1926 : Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad …
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Martin Alver (Alwer) – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Dav. Ballod – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Johann Blohst – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Johannes Breedis -1922 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Nikolai Burwikow 1847-1927 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Alexei Burwikow (Barowikiw)) – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Joseph Chlopotow – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Gustav Dallit – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Karl Dsirkal – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Hans Einer 1856-1927 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Peeter Einer 1863-1936 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Arnold Evertson – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Julius Goertz – 1926 september 1926 : Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad …
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
J. Goitis – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Ferd. Grabinski – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
dr Willis Graudin 1866-? – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Märt Gross 1868-? – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Nikolai Grünberg – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Tõnis Grünberg 1864-1953 – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Oskar Grünthal – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Simon Woldemar Gustav Haynberg 1853-1939 – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Herman Hellat – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
E. Heydeck – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
P. Illison – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Johannes Ilves – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Louis Jacobsenn – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Stepan Jessinowski – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
P. Kammen – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Pavel Karklin (Karklinš) 1858-? – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
M. Kask – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
V. Kattai – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Peeter (Peters) Kirpit (Kirpiht) 1862-1924 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Eduard Kivi – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Jaan Klasmann 1866-1923 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Alexander Gottlieb Otto Kollang 1859- – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Karl T. Koolmeister 1882-? – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
August Kreischmann – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Max (Maks) Kronberg 1851-1923 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Ivan Kruglow – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Aleksei Krõlov 1862-1926 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Ado Lehes – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Karl Leiju – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Osvald Leik – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
A. Lenzius – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Jaan Loit – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
K. Loit – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Ida Mallner – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Johannes Markus – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Jahnis Meesits (Meschin, Mešin) – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
August Meschul – 1926 september 1926 : Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad …
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Adam Morel 1874-1942 – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Morkus – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Johannes Märtson 1868-1935 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Johan Müllerson 1870-1942 – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Voldemar Neumann – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Karl Opmann – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Jüri (Georg) Orgusaar 1857-1912 – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Jakob Otlan – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Peeter Parts – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Jakob Pawassar 1852-1916 – 1907 juuli 1907 : Kõigekõrgema poolt on hõbeaurahad rinnal kandimiseks kirjaga "hoolsuse eest" antud …
Johannes (Johann) Pihap – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Peter Podegrat – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Jaan A. Põder 1854-1936 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Andres Päss – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Oskar Raue 1859-1920 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Carl Redel (Rehdel) 1844-1910 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Karl Johannes Rode 1882-1941 – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
P. Rosenberg – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
G. Ruutnik – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Zile Rästas – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Otto Rüütel – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Otto Samuel -1917 – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
E. Sanderson – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
J. Sarap – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Paul Saretok 1878-1947 – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Eduard Schmidt (Schmiedt) – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Karoline Schütz – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Alphons (Alfred) Seedin 1847-1928 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Aleksander Seemann – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Willem Sepp -1919 – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Jaan Sirnis – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Jaan Soo 1862-1951 – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Karl Suija 1859-? – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
A. Sullin – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Henn Julius Sõrmus 1872-1944 – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Carl (Kārlis) Zakkit (Sakit, Sakkit, Zaķītis) 1840-1898 – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Karl Zesnek – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Ivan Zimoi – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Aleksander Tamm 1858-1939 – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
dr Aleksander Tammet (Tamberg) 1874-1961 – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Johann Ernst Thalberg 1846-1914 – 1902 veebruar 1902 : Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa …
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Joosep Tiisler – 1926 september 1926 : Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad …
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Johannes Tiltin (Tilting) – 1926 september 1926 : Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad …
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Johannes Tomberg – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Tretjakoff – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Adolf Treu 1847-1925 – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
J. Tschakarn – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
August Turmann – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Hans Tuul – 1926 märts 1926 : Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu …
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Karl-Oskar Uibopuu – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
F. Warron – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Karl Wassil (Vassil) 1866-? – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Anna Wirk – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Woldemar Conrad von Dahl 1844-1908 – 1902 veebruar 1902 : Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa …
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Ants Wälk – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Asutised, millega koos mainitud sissekannetes:
Isidori koguduse kirikukool
–
1903
november 1903
:
Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
kroonu algkool poiss- ja tütarlastele 1903- – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Luke (läti) kihelkonnakool 1863-1919 – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Saksa selts "Musse" 1862- – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linna hoiukassa 1897- – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linna tütarlastekool -1906 – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavalitsus – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906) 1901-1906 – 1901 detsember 1901 : 7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud.
Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118),
Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115)
Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane).
Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.
Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole.
Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti:
1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel)
2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve.
Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele.
- Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud.
- Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek.
- Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas.
- Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi.
- Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält.
- Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow.
- Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks.
- Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest.
Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi.
Hans Eineri märkmed:
"Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer."
Nikolai Burnikovi märkmed:
"Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavolikogu koosseis (1906-1910) 1906-1910 – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Valga linnavolikogu koosseis (1910-1914) 1910- – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Valga Nikolai koguduse kirikukool 1846-1919 – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga poeglaste erakool // progümnaasium 1882-1907 – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga Püha Nikolai kogudus 1845-1923 – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Valga teise järgu tütarlaste erakool 1894- – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts 1867- – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Valga vabatahtlik tuletõrjeselts tähistas 59. sünnipäeva. Hommikul oli tuletõrjujate paraad ja pärast omavaheline koosviibimine.
Tähtpäeva puhul jagati ka aumärke. Muu hulgas said 35 aasta teenistuse eest aumärgid: A. Turman, K. Wassil, J. Tiltin, A. Kollang. A. Alwer ja J. Tiisler. 30 aasta eest J. Goertz, J. Weidemann, H. Einer ja A. Meschul.
Möödunud aastal oli tulekahjusid olnud 3, manöövreid 2, harjutusi 13 ja üks alarm. Esmakordselt koguneti alarmi peale. Enamik mehi kogunes 10 minuti jooksul.
Kohad, millega koos mainitud sissekannetes:
Aleksandri // Lai // Komsomoli // Lai
–
1904
september 1904
:
Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Allee 2 (pritsimaja, tuletõrjujate depoo) -? – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
ap.-õigeusu kalmistu // Tartu tänava kalmistu – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
heina- ja puuturg – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Jerumi maja -1907 – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
juudi palvemaja – 1907 märts 1907 : Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
linna haigemaja (1862) 1862-1907 – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
linnapark 1904- – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Luke alevik – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Monopoli // Maleva // Punaarmee // Maleva 1924- – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Moskva 28 // Romanovi 6 // Pihkva 6 // Vabaduse 6 ("Säde" seltsimaja) 1911- – 1924 veebruar 1924 : Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides. Kuna …
Valga Vabatahtlike Tuletõrjujate Selts pidas oma peakoosolekut "Säde" ruumides.
Kuna eelmine aasta lõppes ülejäägiga, siis määrati sellest 225 000 marka uue autopritsi ostmise fondi. Seltsi eestseisusesse valiti Morel, M. Kask, J. Pihap, J. Weidemann, A. Treu, Ed. Kiwi, A. Lenzius, K. Wassil, A. Turmann, O. Uibopuu, K. Loit ja A. Seemann. Komando peameheks valiti dr Müllerson, temale abideks Heydeck ja Ewertson.
Tuletõrjeseltsi peakoosolekul "Sädes" kinnitati eelmise aasta aruanne ja võeti vastu eelarve. Eelmisel aastal oli tulekahjusid Valgas kolm. Peale selle käidi abis Läti Valgas, Pukas ja Tõrvas. Harjutusi peeti 13, 3 manöövrit ja 1 ootamatu väljakutse.
Seltsi juhatusse valiti uutena A. Morel, A. Tamberg, K. Wassil, K. Uibopuu, A. Turman, J. Weidemann, W. Neumann, J. Sarap ja E. Adelson. Revisjonikomisjoni valiti J. Soo, H. Tuul ja K.Rode. Komando peameheks valiti J. Müllerson ja tema abiks A. Ewertson.
Seltsi liikmemaks on aastas 50 marka mehe pealt.
Moskva // Kesk 27// Nõukogude // Kesk 6 (M. Kronbergi / Adamsoni maja) 1902- – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Moskva // Kesk // Nõukogude // Kesk – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Naha tänav // Pärna puiestee – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Pedeli jõgi – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Pihkva // Romanovi // Vabaduse // Võidu // Vabaduse – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Pipraoja (Veskioja) – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Pudrumäe alevik – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Puiestiku uulits – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Puraküla – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
raudteejaama hoone Walk II – 1903 oktoober 1903 : Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril:
1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks.
2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi.
3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast
4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi.
Kõik kolm palvet lükati tagasi.
5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab.
6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks.
7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast
8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus.
9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks.
10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam.
11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad:
1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala
2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk
3) Aednik Histi aed
4) Rattasõitjate aed
5) Apteegiomaniku Rückeri aed
6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid
Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi.
12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.
Rückeri aed – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
turuplats -1907 – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
turuplats (alates 1907) 1907- – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
vaestemaja – 1903 november 1903 : Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
Valga linnavolikogu istungil:
1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati 1904. aasta eelarveks 40 021 rbl ja 72 kop.
1903. aasta eelarve suurus oli 37 415 rbl 68 kop.
- suuremad tulud on kinnisvaralt saadav maks 11 468 r 95 kop, kaupluste ja tööstuste maks 11 284 r 30 kop, trahterite ja einelaudade pealt 6000 rbl maksu. Turuplatsi müügikohtade eest saadakse 1900 rbl. Linnavaralt saadakse sissetulekut 8113 rbl 4 kop.
- suuremad kulud on linnavalitsuse ja vaeslaste kohtu ülalpidamine 6099 rbl 44 kop (sh linnapea palk 500, linnavalitsuse liikmetel 300, linnasekretäril 300 ja volikogu sekretäril 300 rbö), linnapolitsei 4006 rbl, linna heakord 4948 rbl, millest uulitsate parandamiseks 799 rbl. Rahvahariduse peale kulub 7900 rbl, vaeste ja vaestemaja ülalpidamiseks u 6000 rbl. Arstiabi 3343 rbl 91kop. Linna kinnisvara korrashoiuks ja kirikumaksudeks kulub 3073 rbl 91 kop.
2. Kohaliku rahvakoolide inspektori taotlusele anda kroonu algkoolile kolmanda klassi avamiseks toetust, otsustati anda 300 rbl iga-aastast ja 200 rbl ühekordset toetust.
3. Isidori kirikukoolile eraldati nende palvel 75 rbl aastas abiraha.
4. Nikolai kirikukoolile eraldati juurde 100 rbl aastas (kokku 200), kuid palutud ouid otsustati mitte anda.
5. Trahteri omanik pr Mallner palus trahterimaksu alandamist, aga see jäi toetuseta.
6. Linnavalitsuse ettepanek oli astuda asutatava tulekaitse seltsi liikmeks jäeti nende otsustada koos revisjonikomisjoniga (W. Grauding, H. Einer, J. Breedis)
7. Liivimaa riigipalati (kameralkoja) korterikomisjoni esitati linna poolt 6 liiget: J. Põder, M. Kronberg, C. Wassil, J. Zimoi, J. Weidemann ja A. Kreitchmann.
8. Toetati ettepanekut, et linna selle aastasest eelarvejäägist soetatakse uued linnavalgustuse laternad.
vana kasarmu – 1904 september 1904 : Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida.
2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi.
3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul.
4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi.
5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu.
7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu.
8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada.
9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele:
1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20)
2) Vana kasarmu plats üksi - 11
3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2
4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6
5) Aednik Histi plats - 2
6) Rückeri plats üksi - 9
7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6
8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4
9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19
Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama.
Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.