Lapsepõlve veetis Sangaste vallas Savi talus. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust, Ülikooli lõpetas 1886, väitekirja kaitses 1888. Uuris pidalitõbe. Tema soovitusel asutati Muuli leprosoorium. Esitas talurahva sanitaarkultuuri tõstmise ulatusliku programmi. Uuris üliõpilasena eesti rahvakombeid. Töötas Peterburis, avas seal erahaigla. Eesti meditsiiniajalukku läks P. Hellat 1894.a. valminud "Terviseõpetuse" käsiraamatuga, eestikeelse meditsiiniajakirja väljaandmise algatajana, eesti arstide seltsi rajajana.

Oma "Tervise õpetusega" rajas P. Hellat Eesti teadusliku sanitaarpropaganda ja arendas eestikeelset meditsiiniterminoloogiat. "Tervise õpetus" ilmus annetena aastail 1891-1894, kokku 20 annet üldmahuga 500 lk. Peeter Hellati "Tervise õpetusest" sai originaalne teos, mille põhiideeks oli haiguste vältimine ja tervise säilitamine. Teose eesmärkidest kirjutas P.Hellat ajakirja "Linda" toimetajale Lilli Suburgile järgmist: "Tervise õpetus peab üleüldist arusaamist selle kohta äratama, mis on tervis, mis läbi saab ta rikutud ja mis läbi võib teda alal hoida. Rohitsemise arvan mina üksipäinis tohtrite hooleks jätta, raamatutes ei või ta iialgi õpetatud saada." See seisukoht on aktuaalne ka tänapäeval.

"Tervise õpetus" on esimene täielik ja oma aja teaduse tasemel kirjutatud eestikeelne meditsiinikäsiraamat. Siin käsitleti peale haiguste ja tervishoiu ka inimese anatoomiat ja füsioloogiat. Kaasaegsete hinnang "Tervise õpetusele" oli kõrge. "Postimehe" arvustuses peetakse teost üheks kõige silmapaistvamaks eesti keeles ilmunud raamatute hulgas üldse. Raamatu 3000 eks müüdi läbi mõne aasta jooksul ja nõuti uut väljaannet. "Tervise õpetuse" ümbertöötatud ja täiendatud 2.trükk ilmus 1913.a.

"Tervise õpetuse" kirjutamisel tuli P.Hellatil võita mitmeid keelelisi raskusi. Uute oskussõnade loomiseks kogus ta eeskätt murdesõnu. Ta rakendas ka kirjakeelest tuntud või rahvale arusaadavaks kujuneda võivaid võõrkeelseid oskussõnu. Suur osa P.Hellati "Tervise õpetuses" esmakordselt esinevaist oskussõnust on hiljem rahvakeele varaks saanud. Osa tema poolt loodud oskussõnu püsib muutumatult tänaseni. Nt lihas (pro muskel), verelibled (verekehakesed), tuiksoon (arter), tõmbsoon (veen), erk (närv), nõristus (sekretsioon). Sellega andis P.Hellat olulise panuse eestikeelse meditsiiniterminoloogia arendamisse.

Eesti rahvusülikooli algaastail kasutasid mitmed arstiteaduskonna õppejõud P.Hellati "Tervise õpetuse" teist trükki oma loengute keeleliseks vormimiseks. Peeter Hellati töö meditsiinikeele arendamisel ja terminoloogia loomisel oli tähtis mitte üksnes oma eriala, vaid eesti keele arendamise seisukohalt tervikuna.

Valga "Säde" seltsi liige.