Koolitee ja varased tööaastad
Sündis Tarvastu talus Liigimetsa talus kolmelapselise pere esimese lapsena. Viieaastaselt alustas kooliteed Bokardi koolis, sealt edasi seitsmeaastasena jätkas õpinguid Viljandis Fr. Kuhlbarsi algkoolis. Seejärel Tartu linnakoolis ja kreisikoolis. Sooritas Tartu Gümnaasiumis nelja madalama klassi kursuse eksamid 28. mail 1885.

3. juulist 1885 kuni 1. detsembrini töötas ta apteekri õpilasena Petereburis, seejärel, 19. detsembrist 1885 kuni 25. juulini 1888 töötas Nürnbergi pärijate apteegis. Sooritas Tartu Ülikooli juures . oktoobri 1888 eksamid apteekri õpilaseks saamiseks. 1. detsembril asus tööle Köhleri apteeki Tartus, kus töötas kuni 1. jaanuarini 1891. Samal ajal töötas ka proviisor Hermani juures Kambja apeegis, kust lahkus 1. juunil 1891. 2. septembrist 1891 kuni 6. maini 1892 oli apteegi abiline proviisor Krameri pärijate apteegis Tartus.⁴

Alates 19. jaanuaris 1891 asus õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas rohuteadust, lõpetas 1896. Akadeemiliselt kuulus Fraternitas Esticasse. 1896–1902 Tõrva apteegi omanik, oli seal tuletõrjeseltsi esimees.

Apteeker ja majaomanik Valgas
1900. aastal otsis ta endale Valgas kahekordse puumaja postkontori kõrval aadressil Vabaduse 2 (hävinenud). 1903. aastal avas apteegi Pihkva tn 18, mille peagi H. Sõrmusele välja rentis.

Seejärel asus Valka, oli apteegi omanik ja aurahukohtunik, 1902–1917 linnapea. Ta oli aktiivne seltskonnategelane, kes osales "Säde" seltsi ja eesti krediidiühisuse asutamises ning gümnaasiumi ellu kutsumises.

1917 asus Tartusse, oli seal 1926–1929 linnanõunik, juhatas töö- ja hoolekandeosakonda. 11. veebruaril 1921 pääses Hugo Rahamägi asemel I Riigikokku ning hiljem valiti ka II Riigikogu koosseisu. Kristliku Rahvaerakonna liige. Alates 1931. aastast elas Tõrvas Uus tn 11 ⁸.

Johannes Märtson maeti 13. jaanuaril 1935 Helme kalmistule.