Eesti haridustegelane ja õpetaja. Mikkelsaar oli Eesti Vabariigi koolikorralduse aluste rajajaid, kooliuuendusliikumise eestvedajaid, pooldas demokraatlikku koolikorraldust, ühtlus- ja töökooli ning kutseõpetusega keskkooli.

Töötas matemaatikaõpetajana Kuramaal Jaunjelgavas (1909–1910), Haapsalu linnakoolis (1910–1913) ja Valga kõrgemas algkoolis (1913–1917). Oli aastail 1917–1918 Tartu 2. rajooni rahvakoolide inspektor.

Kuulus aastail 1917–1919 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeskonda. Oli Tartu linnavolikogu liige. Kuulus Eesti-Läti piirikomisjoni. 1918. aastal asus tööle Haridusministeeriumis, algul riigikoolinõuniku ja asjadevalitsejana, seejärel ministri abina. Ministeeriumis töötas kuni surmani 1930. aastal. Haridusloolises kirjanduses nimetatakse 1920. aastaid Eesti kooli ajaloos ka Mikkelsaare ajastuks.

Mikkelsaar oli 1917. aastal Valga Õpetajate Ühingu asutajaid ja esimees ning kuulus aastail 1917–1918 Eesti Õpetajate Liidu juhatusse.

Mikkelsaar suri [erinevatel andmetel 05.03.1930] parimas meheeas kopsupõletikku Taagepera sanatooriumis, kus ta oli kopsuhaigust ravimas.