Öösel kella kahe ajal puhkes "Säde" teatrimajas tulekahju. Tuli algast lõunapoolsest osast, näitelavast ja levis kiiresti. Tuld märkas esimesena soomusrongide diviisi staabi tunnimees, kes sellest koheselt teada andis. Tule kustutamisest võtsid osa tuletõrjujad ja sõjaväelased ning vett vedamas oli 8 veoautot. Tartust kella jõudis poole kaheksa ajal kohale auruprits koos 100 tuletõrjujaga ning nende jõududega pandi tulele piir. Kustutustöödest võttis agaralt osa Tartust ravilt saabunud polkovnik Parts. Kustutustöid juhatas garnisoniülem Hinnom. Hiljem selgus, et raudteel asunud tuletõrjujad said "Säde" põlengust teada alles kell 6, kuigi ka neil oli vajalikud pritsid ja varustus olemas. Üheks põhjuseks peeti ka seda, et tulekahju hädakella pole kesklinnast eriti kaugamale kuulda. Tulekahju tagajärjel põlesid näitelava koos kostüümide ja muu lavatarvetega ning puhvetiruum (mida pidas pr Eichelbaum) ja ka teatrisaal said tules kannatada. Tulle jäi ka "Säde" seltsi suur klaver. Panga raha ja dokumendid jäid tänu teraskappidele puutumata. Parasjagu oli rahakappides lausa pool miljonit marka. Järgmisel päeval viidi panga mööbel ruumidesse tagasi ja saadi tööd jätkata. Rahukohtunik sai oma paberid ja aktid tulest päästa ja viis need üle maavalitsuse ruumidesse. Tublisti said kannatada "Ühistöö" rätsepatöökoda, muu kraam suudeti päästa. Kahjuks tuli tulekahju ajal ette ka vargusi. Arvati, et tuli sai alguse elektrijuhtmestikust näitelava ees, etteütleja kasti juures.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Vabariigi aastapäeva pühitsemine toimus Valgas võrdlemisi vaikselt. Keskpäeval oli Isidori kirikuplatsil sõjaväeosade paraad, mida võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil esines lühikese kõnega juhuslikult Valgas viibiv siseminister Hellat.

Polkovnik Parts läks vana haava ravimiseks pikemale puhkusele. Soomusrongide diviisi ja Valga garnisoni juhtimine läks alampolkovnik Hinnomile.

Öösel kella kahe ajal puhkes "Säde" teatrimajas tulekahju. Tuli algast lõunapoolsest osast, näitelavast ja levis kiiresti. Tuld märkas esimesena soomusrongide diviisi staabi tunnimees, kes sellest koheselt teada andis. Tule kustutamisest võtsid osa tuletõrjujad ja sõjaväelased ning vett vedamas oli 8 veoautot. Tartust kella jõudis poole kaheksa ajal kohale auruprits koos 100 tuletõrjujaga ning nende jõududega pandi tulele piir. Kustutustöödest võttis agaralt osa Tartust ravilt saabunud polkovnik Parts. Kustutustöid juhatas garnisoniülem Hinnom. Hiljem selgus, et raudteel asunud tuletõrjujad said "Säde" põlengust teada alles kell 6, kuigi ka neil oli vajalikud pritsid ja varustus olemas. Üheks põhjuseks peeti ka seda, et tulekahju hädakella pole kesklinnast eriti kaugamale kuulda. Tulekahju tagajärjel põlesid näitelava koos kostüümide ja muu lavatarvetega ning puhvetiruum (mida pidas pr Eichelbaum) ja ka teatrisaal said tules kannatada. Tulle jäi ka "Säde" seltsi suur klaver. Panga raha ja dokumendid jäid tänu teraskappidele puutumata. Parasjagu oli rahakappides lausa pool miljonit marka. Järgmisel päeval viidi panga mööbel ruumidesse tagasi ja saadi tööd jätkata. Rahukohtunik sai oma paberid ja aktid tulest päästa ja viis need üle maavalitsuse ruumidesse. Tublisti said kannatada "Ühistöö" rätsepatöökoda, muu kraam suudeti päästa. Kahjuks tuli tulekahju ajal ette ka vargusi. Arvati, et tuli sai alguse elektrijuhtmestikust näitelava ees, etteütleja kasti juures.

4. Eesti vabadus-aastapäeva puhul oli linn lipuehtes. Kell 12 toimus linna turuplatsil paraad, kuhu olid ilmunud ka kohalikud organisatsioonid oma lippudega. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts ja esines pikema päevakohase kõnega. Veel esinesid kõnedega linnapea dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Paraadil jagati välja ka Vabadusriste. Kohaliku naisseltsi poolt anti igale Vabadusristi saajale kimbuke lilli. Paraad lõppes langenud kangelaste mälestamisega. Sellele järgnes linna seltside osalusel rongkäik orkestri marsihelide saatel läbi linna. Kell 3 pl algas "Säde" saalis pidusöök Vabadusristi kavaleridele, kus lauakõnet pidas ka naisseltsi esindaja pr Maurer, kes kutsus üles sõjakangelaste mälestusi jäädvustama tulevaste põlvede jaoks. Õhtu lõpuks etendus teatrisaalis näidend "Püve talus".

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

4. Eesti vabadus-aastapäeva puhul oli linn lipuehtes. Kell 12 toimus linna turuplatsil paraad, kuhu olid ilmunud ka kohalikud organisatsioonid oma lippudega. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts ja esines pikema päevakohase kõnega. Veel esinesid kõnedega linnapea dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Paraadil jagati välja ka Vabadusriste. Kohaliku naisseltsi poolt anti igale Vabadusristi saajale kimbuke lilli. Paraad lõppes langenud kangelaste mälestamisega. Sellele järgnes linna seltside osalusel rongkäik orkestri marsihelide saatel läbi linna. Kell 3 pl algas "Säde" saalis pidusöök Vabadusristi kavaleridele, kus lauakõnet pidas ka naisseltsi esindaja pr Maurer, kes kutsus üles sõjakangelaste mälestusi jäädvustama tulevaste põlvede jaoks. Õhtu lõpuks etendus teatrisaalis näidend "Püve talus".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

4. Eesti vabadus-aastapäeva puhul oli linn lipuehtes. Kell 12 toimus linna turuplatsil paraad, kuhu olid ilmunud ka kohalikud organisatsioonid oma lippudega. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts ja esines pikema päevakohase kõnega. Veel esinesid kõnedega linnapea dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Paraadil jagati välja ka Vabadusriste. Kohaliku naisseltsi poolt anti igale Vabadusristi saajale kimbuke lilli. Paraad lõppes langenud kangelaste mälestamisega. Sellele järgnes linna seltside osalusel rongkäik orkestri marsihelide saatel läbi linna. Kell 3 pl algas "Säde" saalis pidusöök Vabadusristi kavaleridele, kus lauakõnet pidas ka naisseltsi esindaja pr Maurer, kes kutsus üles sõjakangelaste mälestusi jäädvustama tulevaste põlvede jaoks. Õhtu lõpuks etendus teatrisaalis näidend "Püve talus".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valgas toimus Balti riikide sõjavägede ülemjuhatajate nõupidamine, millest võttis osa ka liitlaste esindaja ja soomusrongide diviisi ülem polkovnik Parts. Hommikul algas nõupidamine raudteevagunis ja oli kinnine. Lõunat söödi soomusrongide diviisi staabis, mille järel toimus sõjaväe paraad kasarmute ees. Õhtul osalesid külalised "Sädes" kontserdil ja sellele järgneval tantsopeol.

Polkovnik Parts läks vana haava ravimiseks pikemale puhkusele. Soomusrongide diviisi ja Valga garnisoni juhtimine läks alampolkovnik Hinnomile.

Öösel kella kahe ajal puhkes "Säde" teatrimajas tulekahju. Tuli algast lõunapoolsest osast, näitelavast ja levis kiiresti. Tuld märkas esimesena soomusrongide diviisi staabi tunnimees, kes sellest koheselt teada andis. Tule kustutamisest võtsid osa tuletõrjujad ja sõjaväelased ning vett vedamas oli 8 veoautot. Tartust kella jõudis poole kaheksa ajal kohale auruprits koos 100 tuletõrjujaga ning nende jõududega pandi tulele piir. Kustutustöödest võttis agaralt osa Tartust ravilt saabunud polkovnik Parts. Kustutustöid juhatas garnisoniülem Hinnom. Hiljem selgus, et raudteel asunud tuletõrjujad said "Säde" põlengust teada alles kell 6, kuigi ka neil oli vajalikud pritsid ja varustus olemas. Üheks põhjuseks peeti ka seda, et tulekahju hädakella pole kesklinnast eriti kaugamale kuulda. Tulekahju tagajärjel põlesid näitelava koos kostüümide ja muu lavatarvetega ning puhvetiruum (mida pidas pr Eichelbaum) ja ka teatrisaal said tules kannatada. Tulle jäi ka "Säde" seltsi suur klaver. Panga raha ja dokumendid jäid tänu teraskappidele puutumata. Parasjagu oli rahakappides lausa pool miljonit marka. Järgmisel päeval viidi panga mööbel ruumidesse tagasi ja saadi tööd jätkata. Rahukohtunik sai oma paberid ja aktid tulest päästa ja viis need üle maavalitsuse ruumidesse. Tublisti said kannatada "Ühistöö" rätsepatöökoda, muu kraam suudeti päästa. Kahjuks tuli tulekahju ajal ette ka vargusi. Arvati, et tuli sai alguse elektrijuhtmestikust näitelava ees, etteütleja kasti juures.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

4. Eesti vabadus-aastapäeva puhul oli linn lipuehtes. Kell 12 toimus linna turuplatsil paraad, kuhu olid ilmunud ka kohalikud organisatsioonid oma lippudega. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts ja esines pikema päevakohase kõnega. Veel esinesid kõnedega linnapea dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Paraadil jagati välja ka Vabadusriste. Kohaliku naisseltsi poolt anti igale Vabadusristi saajale kimbuke lilli. Paraad lõppes langenud kangelaste mälestamisega. Sellele järgnes linna seltside osalusel rongkäik orkestri marsihelide saatel läbi linna. Kell 3 pl algas "Säde" saalis pidusöök Vabadusristi kavaleridele, kus lauakõnet pidas ka naisseltsi esindaja pr Maurer, kes kutsus üles sõjakangelaste mälestusi jäädvustama tulevaste põlvede jaoks. Õhtu lõpuks etendus teatrisaalis näidend "Püve talus".

Valga garnisoni ülemaks nimetati polkovnik Parts.

Polkovnik Parts läks vana haava ravimiseks pikemale puhkusele. Soomusrongide diviisi ja Valga garnisoni juhtimine läks alampolkovnik Hinnomile.

Valga garnisoni ülemaks on taas tagasi polkovnik Parts.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Öösel kella kahe ajal puhkes "Säde" teatrimajas tulekahju. Tuli algast lõunapoolsest osast, näitelavast ja levis kiiresti. Tuld märkas esimesena soomusrongide diviisi staabi tunnimees, kes sellest koheselt teada andis. Tule kustutamisest võtsid osa tuletõrjujad ja sõjaväelased ning vett vedamas oli 8 veoautot. Tartust kella jõudis poole kaheksa ajal kohale auruprits koos 100 tuletõrjujaga ning nende jõududega pandi tulele piir. Kustutustöödest võttis agaralt osa Tartust ravilt saabunud polkovnik Parts. Kustutustöid juhatas garnisoniülem Hinnom. Hiljem selgus, et raudteel asunud tuletõrjujad said "Säde" põlengust teada alles kell 6, kuigi ka neil oli vajalikud pritsid ja varustus olemas. Üheks põhjuseks peeti ka seda, et tulekahju hädakella pole kesklinnast eriti kaugamale kuulda. Tulekahju tagajärjel põlesid näitelava koos kostüümide ja muu lavatarvetega ning puhvetiruum (mida pidas pr Eichelbaum) ja ka teatrisaal said tules kannatada. Tulle jäi ka "Säde" seltsi suur klaver. Panga raha ja dokumendid jäid tänu teraskappidele puutumata. Parasjagu oli rahakappides lausa pool miljonit marka. Järgmisel päeval viidi panga mööbel ruumidesse tagasi ja saadi tööd jätkata. Rahukohtunik sai oma paberid ja aktid tulest päästa ja viis need üle maavalitsuse ruumidesse. Tublisti said kannatada "Ühistöö" rätsepatöökoda, muu kraam suudeti päästa. Kahjuks tuli tulekahju ajal ette ka vargusi. Arvati, et tuli sai alguse elektrijuhtmestikust näitelava ees, etteütleja kasti juures.

Vabariigi aastapäeva pühitsemine toimus Valgas võrdlemisi vaikselt. Keskpäeval oli Isidori kirikuplatsil sõjaväeosade paraad, mida võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil esines lühikese kõnega juhuslikult Valgas viibiv siseminister Hellat.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valgas toimus Balti riikide sõjavägede ülemjuhatajate nõupidamine, millest võttis osa ka liitlaste esindaja ja soomusrongide diviisi ülem polkovnik Parts. Hommikul algas nõupidamine raudteevagunis ja oli kinnine. Lõunat söödi soomusrongide diviisi staabis, mille järel toimus sõjaväe paraad kasarmute ees. Õhtul osalesid külalised "Sädes" kontserdil ja sellele järgneval tantsopeol.

Öösel kella kahe ajal puhkes "Säde" teatrimajas tulekahju. Tuli algast lõunapoolsest osast, näitelavast ja levis kiiresti. Tuld märkas esimesena soomusrongide diviisi staabi tunnimees, kes sellest koheselt teada andis. Tule kustutamisest võtsid osa tuletõrjujad ja sõjaväelased ning vett vedamas oli 8 veoautot. Tartust kella jõudis poole kaheksa ajal kohale auruprits koos 100 tuletõrjujaga ning nende jõududega pandi tulele piir. Kustutustöödest võttis agaralt osa Tartust ravilt saabunud polkovnik Parts. Kustutustöid juhatas garnisoniülem Hinnom. Hiljem selgus, et raudteel asunud tuletõrjujad said "Säde" põlengust teada alles kell 6, kuigi ka neil oli vajalikud pritsid ja varustus olemas. Üheks põhjuseks peeti ka seda, et tulekahju hädakella pole kesklinnast eriti kaugamale kuulda. Tulekahju tagajärjel põlesid näitelava koos kostüümide ja muu lavatarvetega ning puhvetiruum (mida pidas pr Eichelbaum) ja ka teatrisaal said tules kannatada. Tulle jäi ka "Säde" seltsi suur klaver. Panga raha ja dokumendid jäid tänu teraskappidele puutumata. Parasjagu oli rahakappides lausa pool miljonit marka. Järgmisel päeval viidi panga mööbel ruumidesse tagasi ja saadi tööd jätkata. Rahukohtunik sai oma paberid ja aktid tulest päästa ja viis need üle maavalitsuse ruumidesse. Tublisti said kannatada "Ühistöö" rätsepatöökoda, muu kraam suudeti päästa. Kahjuks tuli tulekahju ajal ette ka vargusi. Arvati, et tuli sai alguse elektrijuhtmestikust näitelava ees, etteütleja kasti juures.

4. Eesti vabadus-aastapäeva puhul oli linn lipuehtes. Kell 12 toimus linna turuplatsil paraad, kuhu olid ilmunud ka kohalikud organisatsioonid oma lippudega. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts ja esines pikema päevakohase kõnega. Veel esinesid kõnedega linnapea dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Paraadil jagati välja ka Vabadusriste. Kohaliku naisseltsi poolt anti igale Vabadusristi saajale kimbuke lilli. Paraad lõppes langenud kangelaste mälestamisega. Sellele järgnes linna seltside osalusel rongkäik orkestri marsihelide saatel läbi linna. Kell 3 pl algas "Säde" saalis pidusöök Vabadusristi kavaleridele, kus lauakõnet pidas ka naisseltsi esindaja pr Maurer, kes kutsus üles sõjakangelaste mälestusi jäädvustama tulevaste põlvede jaoks. Õhtu lõpuks etendus teatrisaalis näidend "Püve talus".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.

Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud. Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid. Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson. Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".

4. Eesti vabadus-aastapäeva puhul oli linn lipuehtes. Kell 12 toimus linna turuplatsil paraad, kuhu olid ilmunud ka kohalikud organisatsioonid oma lippudega. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts ja esines pikema päevakohase kõnega. Veel esinesid kõnedega linnapea dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Paraadil jagati välja ka Vabadusriste. Kohaliku naisseltsi poolt anti igale Vabadusristi saajale kimbuke lilli. Paraad lõppes langenud kangelaste mälestamisega. Sellele järgnes linna seltside osalusel rongkäik orkestri marsihelide saatel läbi linna. Kell 3 pl algas "Säde" saalis pidusöök Vabadusristi kavaleridele, kus lauakõnet pidas ka naisseltsi esindaja pr Maurer, kes kutsus üles sõjakangelaste mälestusi jäädvustama tulevaste põlvede jaoks. Õhtu lõpuks etendus teatrisaalis näidend "Püve talus".

Vabariigi aastapäeva pühitsemine toimus Valgas võrdlemisi vaikselt. Keskpäeval oli Isidori kirikuplatsil sõjaväeosade paraad, mida võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil esines lühikese kõnega juhuslikult Valgas viibiv siseminister Hellat.

Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes. Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool. Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega. Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt. Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.