Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Richard Georg Alexander Wühner

vkj: 16.09.1872 Tarvastu
Pihkva  maetud: Valga Jaani koguduse matmispaiga Saksa osakond, hiljem Valga Tartu maantee kalmistu

Laps:   Johannes Wühner 1906-1932

Valga pastor Richard Wühner, portreefoto Aeg: 1897-1900
EAA.1867.1.149.96 (AIS) (Allikas: Rahvusarhiiv, EAA.1867.1.149.96, 16.01.2022)
Valga pastor Richard Wühner, portreefoto Aeg: 1897-1900 EAA.1867.1.149.96 (AIS) (Allikas: Rahvusarhiiv, EAA.1867.1.149.96, 16.01.2022)
Sündis Tarvastu köstrimajas 16. sept. 1872. a. (vkj) köstri ja kihelkonna kooliõpetaja pojana. Oma noorpõlve veetis Wühner Tartu lähedal asuvas rüütlimõisas ..Kerimõis". Käis Tartus koolis. Kavatses algul õppida inseneriks, hiljem loobus sellest ja asus õppima Tartu ülikoolis usuteadust, lõpetades usuteaduskonna 1895. a. Sooritas konsistooriumi eksamid Riias. Prooviaastal oli Sangastes. Ordineeriti Võru Praostkonna vikaarõpetajaks.

Seejärel tuli Valka ja esialgu töötas siin vikaarõpetajana alates 1897. a. 19. dets. 1898 määrati Valga Peetri, hiljem ka Valga Luke õpetajaks. Töötas nimetatud koguduste õpetajana ja koolides usuõpetajana Valgas kuni 31. jaan. 1919. a. Sakslaste lahkumise järgi läks võim Valgas enamlaste kätte. Konsistoorium jättis õpetajaile vaba valiku kohale jääda või kõrvale hoida. Suurem osa õpetajaid ja jõukamaid kodanikke põgenes. Ka Wühnerile soovitati põgeneda. Tema aga soovides oma kogudust, mis suuremalt osalt koosnes töölistest ja vaesematest inimestest, kel polnud võimalik kuhugile põgeneda, ka rasketel aegadel teenida, jäi kohale.

Kohe enamlaste valitsuse algul oli üks enamlastega Venemaalt Valka tagasipöördunud tööline valgalane ähvardanud: ."Ärgu arvaku Wühner, et temaga paremini ümber käiakse kui pappidega Venemaal." See ähvardus ei suutnud Wühnerit põgenemisele sundida. Varsti ilmuski sama tööline kahe miilitsamehe ja kahe töölise saatel õpetajamajja Wühneri vangistama. Ta viidi vanglasse lätlasest komissari ette. Komissarile ei meeldinud õpetaja vangistamine. Ta pragas vangistajad läbi ja lasi Wühneri vabaks. Kogu lätlaste enamlaste valitsemise aja jooksul, mis kestis kuus nädalat, pidas Wühner jumalateenistusi ja keegi ei puutunud temasse. Tartu äravõtmise järele eesti vägede poolt koondusid eesti enamlased Valka, kus asusid kirikut üle võtma ja rüvetama. Eesti väed liikusid lõuna poole. Peeti otsustavat lahingut Paju väljadel Valga all. 31. jaan. 1919. a. läks Wühner tookordse Jaani koguduse ajutise õp. Bäuerle juurde nõu pidama eelseisva pühapäeva jumalateenistuse üle. Sellel teel tunti Wühner ära. Umbes neli tundi enne Valga vabastamist Eesti rahvuslike vägede poolt vangistati Wühner enamlaste poolt umbes Eesti-Läti praeguse [1939] piiripunkti kohal. Läti patrullid, kes ta vangistasid viisid ta oma komissari ette. Läti kommunistid põgenesid lõuna poole. Wühner võeti kaasa. Wühner pöördus staabiülema poole, paludes end kui ilmsüütut wabastada. Ta vabastatakse otsekohe ja antakse talle dokument, mille põhjal ta sõjaliinilt läbi koju pidi lastama. Aga Stackelnis tundsid põgenevad eesti kommunistid Wühneri ära ja vaatamata staabiülema dokumendile vangistasid ta ja viisid ta endaga kaasa Pihkvasse, paigutades ta seal vanglasse. Seal ta istus kolm kuud. Pihkva eestlased toonud temale vangimajja toitu ja muud vajalikku. Suurel reedel pöördusid 150 Pihkva eestlast palvekirjaga vangla valitsuse poole vabastada Wühner, et ta võiks ülestõusmispühade ajal jutlustada. Selle läbi sai teatavaks. et Wühner kirikuõpetaja on. Eesti kommunistid panid seal nüüd oma mõju maksma. Palve tagajärg oli: sama päeva ööl, mil palvekiri üle anti, tapeti Wühner enamliste võimude käsul ja korraldusel. Ta maeti Pihkvas ühishauda. Paljude koguduseliikmete soovil ja Peetri koguduse nõukogu otsusel 3. juunist 1919. a. saadetakse esindaja Pihkvasse surnukeha üles otsima ja Valka tooma. Surnukeha toodi Valka ja maeti 13. juunil 1919. a. Valga Jaani koguduse Vabaduse tänaval asuvale matmispaigale Saksa osakonda. Hiljem maeti ümber Valga Tartu maantee kalmistule. 4

Õpetajaametis oli Wühner Valgas 1897. kuni 1919. a. Wühneril olevat olnud ka enamlaste käest põgenemise võimalusi. Enne Valgast ärasõitu on ta olnud vagunis kord valveta. Talle on soovitatud põgeneda. Tema polnud sellega nõus. Ka Pihkvast oleks ta saanud põgeneda. Kommunistlikus sõjaväeski leidus neid. kes pakkusid temale põgenemise vöimalusi. Nimelt olnud seal sõdureid eestlasi, ta enda koguduse liikmeid, kelle vahi all ta viibis. Need olid temale põgenemisplaani kirjalikult teatavaks teinud, juhatasid kätte tee, kuhu ta pidi minema, et pääseda. Tema aga ei kasutanud seda, kartes raskeid tagajärgi teda valvavaile sõdureile tema põgenemise avalikuks tuleku puhul. Ta andis end Jumala hooleks olles valmis ka surma minema.

Richard Wühneri ja tema abikaasa Adele Elisabethi (1875–1960) perre sündis seitse last: Magdalena-Hanna (1899–1997), Marie-Luise (1901–1902), Eva-Erika (1902–1929), Ruth (1904–1938), Johannes (1906–1932), Elisabeth-Gertrud (1909–1909) ja Monika (hiljem Monica, 1913–1995). 4

Mainimisi aastatel:
21.04.2023/admin
seotud pildid
Valga pastor Richard Wühner, portreefoto Aeg: 1897-1900
EAA.1867.1.149.96 (AIS) (Allikas: Rahvusarhiiv, EAA.1867.1.149.96, 16.01.2022) 19000111_art_3422 (Allikas: Postimees (1886-1944), nr. 7, lk 3, 11.01.1900) 19120505_art_4877 (Allikas: Postimees (1886-1944), nr. 102, lk 6, 05.05.1912) 19140809_art_5315 (Allikas: Kodumaa Uudised, nr. 30, lk 4, 09.08.1914) 19260217_org_54 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 9, lk 4, 17.02.1926) 19260324_art_x_0 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 19, lk 2, 24.03.1926) 19290202_art_5810 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 14, lk 3, 02.02.1929) 19300830_org_54 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 98, lk 4, 30.08.1930) 19340201_art_5810 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 13, lk 2, 01.02.1934)