Valga veojaoskonna ülem, Valga Kaitseliidu asutaja, tuletõrje ühingu peamees ja seltskonnategelane.
Lõpetas 1900.aastal Tallinna tehnikakooli ja sama aasta 1.septembril astus raudteele riigiteenistusse – vedurijuhi abina kuni 1.novembrini 1903.a.
Sõjaväe sundaja teenistus Vene-Jaapani sõja ajal kiskus K. Rode kaugesse itta. Peale Jaapani sõja lõppu asus jälle Tallinnas raudteeteenistusse ja oli vedurijuhi abi 1.oktoobrist 1906 – 1.jaanuarini 1909.a., siirdudes siis Valga veojaoskonna vedurijuhiks kuni 13.jaanuarini 1916.a. Samast kuupäevast määrati Riiga 1. veojaoskonna ülema abiks kuhu jäi 6.märtsini 1918.a. Saksa okupatsiooni ajal määrati alates 6.märtsist 1918.a.Tapale depoo ülemaks ja 21.02.1919.a. Valga veojaoskonna juhatajaks, kus teenis ühtekokku 15 aastat, kaasa arvatud Vabadussõja päevad, mil jaoskonnale alluvais tehastes aina tuli ehitada ja parandada soomusronge, soomusautosid, sõjaväe vedureid ja vaguneid ning isegi suurtükke soome vabatahtlikele. Valgas töötamise ajal oli K. Rode üks kaitseliidu asutajatest, tegev tuletõrjes ja kiriku nõukogus.
1.09.1933 kolis Tapale ja jätkas seal raudteeametnikuna kuni arreteerimise ja küüditamiseni. Lasti surmaotsuse alusel maha.

Kirjeldus Tapa muuseumi Facebooki lehelt:
Karl Rode on sündinud 25.märtsil 1882.a. Tallinnas. Ta lõpetas 1900.aastal Tallinna tehnikakooli ja sama aasta 1.septembril astus raudteele riigiteenistusse – vedurijuhi abina kuni 1.novembrini 1903.a.
Sõjaväe sundaja teenistus Vene-Jaapani sõja ajal kiskus K. Rode kaugesse itta. Peale Jaapani sõja lõppu asus jälle Tallinnas raudteeteenistusse ja oli vedurijuhi abi 1.oktoobrist 1906 – 1.jaanuarini 1909.a., siirdudes siis Valga veojaoskonna vedurijuhiks kuni 13.jaanuarini 1916.a. Samast kuupäevast määrati Riiga 1. veojaoskonna ülema abiks kuhu jäi 6.märtsini 1918.a. Saksa okupatsiooni ajal määrati alates 6.märtsist 1918.a.Tapale depoo ülemaks ja 21.02.1919.a. Valga veojaoskonna juhatajaks, kus teenis ühtekokku 15 aastat, kaasa arvatud Vabadussõja päevad, mil jaoskonnale alluvais tehastes aina tuli ehitada ja parandada soomusronge, soomusautosid, sõjaväe vedureid ja vaguneid ning isegi suurtükke soome vabatahtlikele. Valgas töötamise ajal oli K. Rode üks kaitseliidu asutajatest, tegev tuletõrjes ja kiriku nõukogus.
1.september 1933.a. – 26.oktoober 1940.a. oli Karl Rode Tapal raudtee talituse 2.veojaoskonna juhataja.
1934.aastal valiti K. Rode Tapa Ühisgümnaasiumi ja keskkooli lastevanemate nõukogu esimeheks.
1935.aastal abiellus ta Zizilia Manitskyga, kes oli samuti pärit Tallinnast. Alates 1935.aastast oli Karl Rode Tapa Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peamees.
1936.aastal valiti Karl Rode Linnakodanike valimisliidu nimekirjast Tapa linna volikokku maksunõudja Johannes Ruuse asemele, ühtlasi valiti ta ka lahkunud J. Ruuse asemel uueks revisjoni komisjoni esimeheks.
1937.aastal nimetati Karl Rode politseivalitsuse direktori käsukirjaga Järvamaa tuletõrje brigaadi staabi tulekaitsepealikuks, olles samal ajal Tapa Vab. Tulet. Ühingu peamees.
Tema töökaaslased on teda iseloomustanud hea ja sõbraliku inimesena ning oma tasakaaluka iseloomuga võitnud laialdastes ringkondades tugeva poolehoiu ning armastuse. Ka oma alluvate poolt oli ta, kui õiglane ja otsekohene mees, väga lugupeetud.
Karl Rode arreteeriti Tapal, raudteemajas nr.8 ja määrati erinõupidamise otsusega 21.03.1942.a. § 58-1a, 58-4, surmaotsus. Süüks pandi Vabadussõjast osavõttu, kuulumist Kaitseliitu ja Isamaaliitu. Kinnipidamiskohaks Sverdlovski oblast Sevurallag. Kohtuotsus viidi täide 4.mail 1942.aastal.
Küüditati ka Karl Rode abikaasa Ella-Elisabeth Tomski oblastisse Baktšari rajooni Vavilovkasse. Õnneks vabanes Ella-Elisabeth asumiselt 27.veebruaril 1958.aastal. Koos abikaasaga küüditati ka nende väike tütar Viive, kes viibis koos emaga Vavilovkas, kuid vabanes 1954.aastal. Perepoeg Väino jäi õnneks küüditamata, kuna ei viibinud sel ajal kodus.

Selline saatus siis ühel tublil Eesti mehel, tublil raudteelasel, isal ja abikaasal. Olgu see võõras muld talle kerge, hoiame mäletust tublidest.