EAA.2111.1.6859.1 (AIS) (Allikas: Rahvusarhiiv , EAA.2111.1.6859.1 18.05.2019)
×
![]()
Lõpetas Tartu Reaalkooli
1886 lõpetas Cimze seminari
Alates 24.01.1885 oli Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja.
1888-1893 õppis ja lõpetas TÜ matemaatika-füüsika eriala
1896. aastal tuli Valka, kus alustas Nilseni erakoolis õpetajana.
1897. aastal sai temast sama erakooli juhataja ja inspektor.
1908 asutas reaalkooli
1914 asutas kommertskooli
1918. aastal avati Tõnis Grünbergi riisikol Pikkjärvel Karula erakeskkool
1919-1932 oli Valga Poeglaste Gümnaasiumi (VPG) direktor ja 1920-1930 ühtlasi ka sama kooli matemaatikaõpetaja
1938 lahkus Valgast
Aktiivne karskusliikumise toetaja ja Valga Karskuse Seltsi liige.
"Säde" seltsi juhatuse liige.
Poeglaste Gümnaasiumi direktor, Turu 3
Matmise raamatu järgi (II pihtkond; elk.145.0.26; 1953-1963)
Mõnedel andmetel suri 1942-44 Tallinnas saksa okupatsiooni ajal(?)
Mainimisi aastatel:
1864: 1
1898: 1
1899: 1
1900: 1
1901: 1
1902: 3
1903: 5
1904: 1
1905: 4
1906: 9
1907: 17
1908: 11
1909: 4
1910: 5
1911: 3
1912: 5
1913: 2
1914: 5
1915: 5
1916: 1
1917: 3
1919: 1
1920: 9
1921: 1
1922: 7
1923: 9
1924: 7
1925: 9
1926: 5
1953: 1
Lõuna-Eesti , nr. 4, lk 1 24.01.1925
Rajalane , nr. 12, lk 2 31.01.1920
Rahvusarhiiv , EAA.1287.1.268; 1857-1878 lk 171 13.08.2019
Tõnis Grünberg geni.com , 6000000026493413647 06.04.2020
Matmise raamat, II pihtkond; elk.145.0.26; 1953-1963 Rahvusarhiiv , _purl.php?shc=elk.145.0.26:11?117,1593,1100,260,0 13.08.2019
Valga linna ajaloolised traditsioonid folklore.ee (Eesti Rahvaluule veeb) , valga.html 1927
Mainitud kroonikas:
- T. Grünbergi erakool gümnaasiumi ja reaalkooli 4 klassi kursustega võtab …Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Koolijuhataja T. Grünberg annab teada, et 4-klassilisse erakooli gümnaasimi ja …
Kooli eestseisja T. Grünberg teatab, et uute õpilaste vastuvõtmine neljaklassilisse …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Valga linnast on Peterburi Eesti Heategeva Seltsi üleskutsel eesti üliõpilaste …
Koolijuhataja T. Grünberg annab teada, et õppetöö neljaklassilises erakoolis algab …
19. jaanuaril peetud "Säde" seltsi peakoosolekul valiti seltsi esimeheks kadunud …
- 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
22. novembril peeti "Säde" seltsi ruumide seltsi juurde asutatud "Valga …
Valga 4-klassiline erakool T. Grünbergi juhatamisel alustab õppeaastat 16. augustil …
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja …
T. Grünbergi 4-klassiline erakool gümnaasiumi ja reaalkooli kursustega alustab õppetööd.
"Säde" seltsi eestseisuse koosolekul võeti J. Ourgusaare soovitusel seltsi liikmeks …
T. Grünbergi erakool on haridusministeeriumilt saanud kroonukooli progümnaasiumi õigused. Vastuvõtmine …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
- Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
"Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele …
Lõpuks lahkusid sõjaväeosad "Säde" seltsi ruumidest, kuna karskusseltsi ruumid on …
Valga progümnaasiumis on vastuvõtueksamid.
T. Grünbergi juhatatavas Valga progümnaasiumis algab õppeaasta.
Linnavolikogu koosolekul: 1. Kubermangu nõukogu valijameheks valiti ühel häälel linnapea …
17. septembril oli poeglaste progümnaasiumi lastevanemate koosolek, kus koolijuhataja T. …
Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Jahn Breedis valiti esindaja Valga kreisikomisjoni, …
Valga poisslaste progümnaasiumisse võtab T. Grünberg uusi kasvandikke vastu koolimajas …
14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi …
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis 1. Revisjonikomisjoni …
11. veebruaril kell 6 pl toimus "Säde" saalis "Säde" seltsi …
Kubermanguvalitsus jättis rahuldamata majaomanike ja kaupmeeste Seedini, Dahlbergi, Grünbergi, Bohl …
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi …
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - …
1. aprillil peeti ENKS Valga osakonna koosolek "Säde" seltsi ruumides. …
Valgas oli suurel hulgal õlle- ja alkoholipoode. Neist mõned asusid: …
Poisslaste progümnaasiumis on vastuvõtueksamid ettevalmistamise, I, II, III ja IV …
Pühapäeval toimus T. Grünbergi progümnaasiumis lastevanemate koosolek. Valiti nõukogu, mille …
Eesti Kirjanduse Seltsi teadaandest selgub, et Valgast on seltsi liikmeteks …
Riia õppekonna kuraator hr T. Lewichin jõudis uue avatava reaalkooli …
Valga reaalkoolis algab kasvandike vastuvõtt ettevalmistus- ja kolme alamasse klassi. …
18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on …
Linnavolikogu istungil: - Otsustati kõrgemale poole saata plaan kinnitamiseks, millega …
15. detsembril lõpetab Grünbergi eraprogümnaasium oma tegevuse. Kooli ruumid lähevad …
Jaanuaris alustas tegevust rahvahariduse ministri loal avatav riigi reaalkool endises …
Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st: Neli esimest päevakorrapunkti …
ENKS Valga osakond peab oma üldkoosolekut "Säde" seltsi ruumides. Kokku …
ENKS Valga osakonna eestseisuse koosolekul jagati omavahel ametid: esimees dr …
"Säde" laenu- ja hoiuühisuse üldkoosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku …
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees …
9. märtsil peeti "Sädes" vastastikuse tulekindlustuse seltsi aastakoosolekut, kus võeti …
28. märtsil peetud Valga linnavolikogu koosolekul osales 30 volinikku, puudus …
- 18.-20 aprillil andsid vanemuislased 3 teatrietendust Läti seltsi saalis. 18. …
Reaalkooli inspektor T. Grünbergi volikogu poolt linnapea asendajaks valimine viimase …
Linnavolikogu koosolekul osales 24 linnavolinikku ja puudus 15. Koosoleku avas …
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, …
Kell 4 pl toimus suure rahvahulga osavõtul "Säde" seltsimajale nurgakivi …
Linnavolikogu koosolekul oli Eesti Peetri koguduse kirikukooli abiraha arutusel. Kool …
Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga …
12. jaanuaril pühitses reaalkooli inspektor T. Grünberg oma 25-aasta kooliõpetajaameti …
- Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Tugev äike tegi Valgas ja ümbruses öösel vastu 3. juunit …
Linnavolikogu koosolekul valiti Valga linnapeaks kolmandat korda järjest J. Märtson. …
Valga linnavolikogu istungil tuli muu seas jutuks trahterite ja õllepoodide …
Eesti üliõpilaste heaks on annetuse teinud Valgast M. Alwer, J. …
30. jaanuaril oli ENKSi Valga osakonna aastakoosolekul kinnitati 1910. aasta …
- Esimesel lihavõttepühal avati pidulikult vastvalminud "Säde" seltsi teatri- ja kontserdimaja. …
Eesti Noorsoos Kasvatuse seltsi Valga osakond pidas aastakoosolekut. Enne koosolekut …
"Säde" seltsi asutamise 10. sünnipäeva peeti tagasihoidlikult. Seltsimajas selle auks …
Linnavolikogu koosolekul arutati olulisematest küsimustest elektrivalgustuse ja üleüldise tasuta alghariduse …
Linnavolikogu poolt valitud T. Grünberg on linnavalitsuse liikmeks ja linnapea …
Kaks seltsi pidasid "Sädes" oma koosolekut. ENKSi Valga osakond lõpetas …
"Säde" seltsi üldkoosolekul võeti vastu 1912. aasta aruanne, mille järgi …
Valga Rahvahariduse Seltsi uue koolimaja pühitsesid sisse preester Tamm ja …
Valga linna kommertskooli I-III klassi algavad sisseastumiseksamid. I ja II …
Valga Rahvahariduse Selts pidas oma üldkoosolekut, kuhu oli kokku tulnud …
Linnavolikogu koosolekul oli 39 volinikust kohal 28 1. Esimesena anti …
Linnavolikogu koosolekul: - kinnitati 1913. aasta aruanne - reaalkooli ehitusplats …
"Säde" seltsi koosolekul valiti seltsi eestseisus koosseisus: Grünberg, Sõrmus, Märtson, …
Valga Eesti Karskuse seltsi üldkoosolekul võeti vastu eelmise aasta aruanne. …
Kommertskooli direktor T. Grünberg astus linnavalitsuse ja linnapea asetäitja tööst …
Valga linnavolikogu koosolekul oli muu hulgas T. Grünbergi asemele uue …
Linnavolikogu 29. mai otsus T. Grünbergi asemel J. Kergi valimisest …
Teistkordsel koosolekul valiti vanematekomiteed: - reaalkoolis esimeheks rahukohtunik S. Shpakow, …
Valga linna kommertskoolis algab vastuvõtt I-V klassi. Tütarlapsi võetakse vastu …
Eestlastest kooliõpetajad asutasid märtsi lõpunädalatel ühingu, mille eesmärgiks seati eesti …
- Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul …
Valga 8-klassilises kommertskoolis avatakse uuel õppeaastal kuu normaalklassi. Vastuvõtueksamid on …
Valga poeglaste keskkooli juhatajaks tuleb Valka tagasi endine Valga kommertskooli …
Valga Eesti poeglaste keskkooli võetakse vastu uusi õpilasi V, VI …
Valga auvääne koolimees T. Grünberg pidas oma 35-aastast ametijuubelit. Selle …
Valga Eesti Rahvahariduse seltsi üldkoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta …
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded, 1920. …
Valga majaomanike selts pidas üldkoosolekut "Sädes". Võeti vastu 134 uut …
- Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
- Valga poeglaste keskkooli võetakse vastu uusi õpilasi II-VIII klassi. Ülesandmisi …
Valga Liidu üldkoosolekul võeti vastu uusi liikmeid ja valiti juhatus. …
Valga toitlustusosakonna uueks juhatajaks saab poisslaste reaalgümnaasiumi direktori vend optant …
Remonditud "Säde" teatrimaja avapidustused algasid aktusega kell 3 pl, mille …
Majaomanike seltsi koosolek toimus "Säde" seltsi saalis. Koosolekut juhatas seltsi …
- Valga maakonna ja linna õpetajate päev toimus tütarlaste reaalgümnaasiumi majas. …
Valga vabatahtlike tuletõrjujate seltsi juhatus koosseisus peamees J. Müllerson, seltsi …
Gümnaasiumide ühisel aktusel kell 11 tervitasid lõpetajaid kõnedega meesgümnaasiumi juhataja …
Poeglastegümnaasiumile jõudis kohale suur hulk muusikariistu Saksamaalt - vaskpasunaid ja …
Direktor Grünbergi külaskäigu järel Saksamaale saabus poeglastegümnaasiumile suur hulk õppevahendeid …
Poeglastegümnaasiumi ruumides kohtusid kohalikud akadeemiliste asutuste vilistlased ja Valgamaa üliõpilaste …
Valga majaomanike selts pidas oma peakoosolekut "Säde" väikses saalis. Koosolekut …
"Säde" selts pidas oma peakoosolekut, millest võttis osa 72 liiget. …
- Valgamaa õpetajate päev toimus tütarlastegümnaasiumi ruumides. Nendes koolides, kust õpetajad …
Riigikogu valimistel kandideerib Eesti Rahvaerakonna nimekirjas koguni kolm endist või …
Poeglaste gümnaasium lõpetas kolimise oma uuesti remonditud hoonesse. Hommikul kell …
"Ühiskodus" toimuval huviõhtul peab ettekande T. Grünberg ja vaadatakse karskusteemalisi …
- Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Poeglaste gümnaasiumis toimunud koosolekul asutati Valga Skaudisõprade Selts ja valiti …
Eesti kinnitusseltsi XI ringkonna volinike valimised toimusid "Säde" seltsi saalis. …
Poeglaste gümnaasiumi direktor T. Grünberg käis kaks aastat järgemööda Saksamaal …
Paigaldati poeglaste gümnaasiumile hangitud kinoaparaat kohale ja prooviti. Kavatseti muretseda …
Valga õpetajate seltsi aastakoosolekul oli 62 seltsi liikmest kohale tulnud …
Poeglaste gümnaasium pühitses oma 5. aastapäeva, mis algas piduliku aktusega …
Valga karskusselts korraldab "Ühiskodus" huviõhtu, kus kõneleb T. Grünberg Valga …
Poeglastegümnaasiumis toimus auavaldus enamlaste mässus hukkunud isikutele. Kõnega esinesid direktor …
Eesti Karskusliidu Valgamaa osakond hakkab välja andma ajakirja "Karskus". Leht …
Koolidirektor Tõnis Grünbergi tähistas oma 40-aastast ametijuubelit. Selle puhul tervitas …
T. Grünbergi vastutavalt toimetusel ilmus ajakiri "Karskus" esimene number. Toimetus …
Valga skaudisõrade ühing pidas oma peakoosolekut. Juhatusse valiti T. Grünberg, …
Karskusseltsi esimees T. Grünberg pidas 2. soomusrongide rügemendis kõne karkuse …
Poeglaste gümnaasium pühitses oma 6. aastapäeva, kus kõnedega esinesid härrad …
2. veebruaril sai Kaitseliit uue põhikirja. Valga linnas asuti uutel …
Linnavolikogu koosolekul jäi enamus päevakorda arutamata, sest 2/3 kvoorumit polnud …
Poeglastegümnaasiumi ruumides pidas oma üldkoosolekut NMKÜ Valga osakond. Valiti juhatus …
Karskusselts pühitses "Musses" oma 35-aastase tegevuse juubelit. Külalisi oli ligi …
Skaudisõprade selts pidas peakoosoleku poeglastegümnaasiumi skautide ruumis. Aasta lõpuks oli …
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1925. aasta aruanne, mille järgi seltsi …
Riigikogusse kandideerivad Valgast: - Eesti Rahvaerakonna kandidaatide seast ka linnapea …
Valga Panga aastakoosolekut juhatas T. Grünberg. Kinnitati aruanne ja võeti …
- Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga. …
Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:
Paul Aboltin – 1908 jaanuar 1908 : Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st: Neli esimest päevakorrapunkti …
Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st:
Neli esimest päevakorrapunkti läksid kiiresti:
- Ühe eskadroni linna asumist pidas volikogu vajalikuks ja lubati tasuta ehitusplats anda
- 1908. aasta eelarve oli volinikele enne kätte jagatud ja arutelu ei toimunud
- 1906. aasta revisjonikomisjoni aruanne jäi H. Eineri haiguse tõttu esitamata
- 1907. aasta jaoks valiti sama revisjonikomisjon tagasi
- Juukselõikajate palve pühapäevarahu muutmiseks anti vastava komisjoni kätte
Järgnes kõige keerulisem päevakorrapunkt, kus II järgu trahteripidajad Paul Aboltin ja Robert Sternberg palusid, et neil lubataks äripäevadel kella 12ni öösel ja pühapäevadel kell 1-12 öösel kaubelda. Loeti et linnaelanike 83 allkirjaga kiri, kus paluti see palve tähelepanuta jätta. Arutelu on elav. Pooldajad (Märtson, Breedis) toovad välja, et mitmed trahterid on piirangute tõttu töö lõpetanud ja linnakassasse jääb u 2400 rubla tulemata. Vastased (T. Grünberg ja P. Einer) leiavad, et trahteripidajate huvisid ei tohi linnaelanike kasust kõrgemale seada. Lõpuks häältega 19:13 lubatakse argipäevade II järgu trahteritel õhtul kell 9-12 töötada. Pühapäevade kohta jäi kord muutmata.
- Majaomanik E. Peterson tegi ettepaneku, et ehitab värava puuturu juurde, kui ta linnamaksust osaliselt vabastatakse
- Arutati kuidas võidelda Luke turu vastu. Kaalumisel oli kolm varianti: T. Grünberg pakkus et puuturul võiks lubada iga päev kaubelda, Chlopotow soovitas et linnakiriku juures võiks turgu pidada ja Seeding pakkus välja rattasõitjate aeda. Hääletamisel võitis teine lahendus, seega kui kubernerilt tuleb luba, siis on turukära kiriku ümber tagasi.
D. A. Abrossimow – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Constantinia Adellow – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
B. Aerfeldt – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Zimm Ainson (Aintson) 1846-1919 – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
30. jaanuaril oli ENKSi Valga osakonna aastakoosolekul kinnitati 1910. aasta aruanne, mille järgi oli 1. jaanuaril 1911 kassas raha 2224 rbl. Eelmisel aastal avas vaesematele lastele algkooli, kus õppis ühe naiskooliõpetaja juhatusel 28 poiss- ja 20 tütarlast. Kool asub linna vanas kasarmus, mille eest makstakse 36 rbl üüri aastas.
Seltsi juhatusse valiti P. Raudsepp, T. Grünberg, A. Tamberg, K. Wassil, H. Einer, J. Bürger, A. Michelson, H Hellat, K. Taklaja ja J. Treumann. Revisjoni komisjoni Z. Ainson, H. Sõrmus ja K. Põlde.
Eduard Friedrich Aksim 1876-1930 – 1923 oktoober 1923 : Poeglaste gümnaasium lõpetas kolimise oma uuesti remonditud hoonesse. Hommikul kell …
Poeglaste gümnaasium lõpetas kolimise oma uuesti remonditud hoonesse. Hommikul kell 9 kogunesid kõik õpilased ja õpetajad vana koolimaja juurde, kust muusika saatel uude koolihoonesse mindi. Kooli sisseõnnistamise aktus peeti ruumikas koridoris, sest saal polnud veel lõplikult valmis. Aktus algas õpetaja Aksimi vaimuliku talitusega, mille järel kõneles kooli direktor Grünberg. Kooli lastevanemate komitee nimel ütles tervitussõnu hr Soo, andes ühtlasi vanemate komitee poolt koolile Kreutzwaldi pildi. Järgnes veel mitmeid õnnitluskõnesid. Õpilaste poolt kõneles R. Rebane. Aktus lõppes piduliku marsiga kooli orkestrilt hr Madisoni juhatusel.
Poeglaste gümnaasium pühitses oma 5. aastapäeva, mis algas piduliku aktusega kell 10 hommikul, kus jumalateenistuse pidas õpetaja Aksim. Edasi kõneles direktor Grünberg raskustest, mis koolile on aegade jooksul osaks saanud. Kool alustas 80 õpilasega, kuid nüüd on neid juba 449.
Õhtul kell 6 algas peoõhtu, kus esitati koorilaule, keel- ja puhkpilliorkestri palu, deklamatsioone ja näidend.
Andres Alver 1869-1903 – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Johannes Alver – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Andreas Alver (Alwer) 1848-1945 – 1903 november 1903 : 22. novembril peeti "Säde" seltsi ruumide seltsi juurde asutatud "Valga …
22. novembril peeti "Säde" seltsi ruumide seltsi juurde asutatud "Valga Laenu- ja hoiukassa" asutajate koosolek. Koosolekut juhatas T. Grünberg. Asutajaliikmeid oli 43.
-Juhatusse valiti linnapea J. Märtson, kooliõpetajad T. Grünberg ja H. Einer ning nende asemikkudeks linnaameti liige M.Alver ja majaomanik Orgusaar.
- Nõukogu liikmeteks said kaupmehed J. Põder, M. Kronberg, A. Alwer, J. Klassmann, K. Suia ja A. Alwer ning võõrastemaja pidaja J. Einbaum. Nende asemikkudeks valiti rohukaupluse omanik P. Einer, korstnapühkijate ülem A. Treu ja linnavalitsuse liige A. Krõlow.
- Revidentideks said dr Müllerson, kaupmees K. Vassil ja raamatupidaja J. Plato.
- Raamatupidajaks valiti kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Kassategevust tahetakse alustada 1. jaanuarist 1905[?]. Laenud oma liikmetele on 6½% aastas, teistele 7%. Intress üle aastastelt hoiustelt 3%, tähtajatutelt hoiustelt 2% aastas.
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Martin Alver (Alwer) – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
Linnavolikogu istungil:
- Otsustati kõrgemale poole saata plaan kinnitamiseks, millega linnast läbi minevate kaupade pealt maksu korjatakse. Valiti selleks 9-liikmeline komisjon
- Ehitatava reaalkooli jaoks määrati praegune kasarmu plats. Ehituse plaani välja töötamine jäi linnavalitsuse ülesandeks
- Reaalkooli direktori palve, et abiraha välja makstaks 1. oktoobrist kuni 1. jaanuarini ei leidnud toetust, sest kool on ainult paberite peal olemas. Tegelik õppetöö algab jaanuarikuus.
- Sõjavägede asupaigaks pakub linnavalitsus välja Cimze seminari vanad hooned. Sellele küll vaidlevad vastu H. Einer ja Lehes, kes väidavad, et sellest võidab Luke plats, kuid ettepanek võetakse vastu.
- Linnavolikogu sekretär Tamm palub end ametist vabastada
- 6. ja 7. päevakorrapunktide all arutati koos võõrastemajade ja õllepoodide pidajate palvet kauplemise vabadust suurendada. Uus tööaega kehtestav määrus on tekitanud vastakaid seisukohti. T. Grünberg on selle vastu, et joogikohtade tööaega pikendada, kuid M. Alwer jällegi toetab, sest toob põhjuseks ka salajoogikohtade tekkimist, mida keegi kontrollida ei suuda. Lõpuks häältega 20:12 lükatakse palved tagasi.
- Linna loomaaarsti ettepanekul valiti linna tapamaja asja arendamiseks komisjon.
28. märtsil peetud Valga linnavolikogu koosolekul osales 30 volinikku, puudus 9:
1. 1906. aasta aruanne võeti revisjonikomisjoni ettepanekul vastu.
2. Linna haigemaja tütarlaste gümnaasiumiks ümber ehitamise projekt ei saanud kuberneri kinnitust. Linnal olla suurt haigemaja vaja ja praegused tütarlastegümnaasiumi ruumid selleks ei sobi. Linnavalitsus paneb ette 1) tütarlastegümnaasiumi ruumid uuesti üle vaadata 2) veel kord põhjendada vajadust kubernerile 2) kui siis luba ei saada, siis paluda seda ajutiselt kuni tütarlastegümnaasimi uue hoone ehitamiseni
3. Reaakooli nõudmisele maksta 1907. aasta eest abiraha vastatakse kolmandat korda eitavalt kuna kool 1908 jaanuaris alles tegutsema hakkas
4. Volikogu kordab oma soovi omandada Mäe tänava pikendamiseks Luke kirikule kuuluvat maad.
5. Kohaliku sõjaväehobuste jaoskonna juhatajateks valitakse senised A. Treu ja J. Klassmann tagasi.
6. Tähtaja täitumise tõttu lahkub linnavalitsusest M. Alwer ja tema asemele valitakse järgmiseks kolme kandidaadi hulgast (Breedis, Grünberg, M. Alwer) neljaks aastaks T. Grünberg (23 poolt ja 7 vastu).
7. Temast saab ka linnapea asendaja viimase puudumise korral.
8. Uue turu korrastamiseks (tasandamine, sillutamine ja putkade ehitamine) oleks vaja 5-6000 rubla. Asja arutamine antakse vastavale komisjonile. Arutamisele tuleb ka kuidas Luke turgu kinni sundida panna, kes uuele turule konkurentsi pakub. Ühe mõttena räägitakse ka Luke platsi linnaga liitmisest.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Jaan Aron – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Adolf Baltmischkis – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
H. Becker – 1902 detsember 1902 : Valga linnast on Peterburi Eesti Heategeva Seltsi üleskutsel eesti üliõpilaste …
Gustaw Behz (Behtz) 1854-1913 – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Oskar Berg – 1926 detsember 1926 : Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga. …
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Ado Birk – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
A. Blumberg – 1902 detsember 1902 : Valga linnast on Peterburi Eesti Heategeva Seltsi üleskutsel eesti üliõpilaste …
Johannes Braun – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi liiget osa võttis. Koosoleku avas esimees T. Grünberg
Koosolekul esitati möödunud aasta tegevusaruanne ja määrati 1907. aasta kuludeks 1700 rbl. Muu seas läheb 100 laulukoori heaks ja 50 rbl raamatukogu täiendamiseks.
Eestseisusesse valiti Märtson, dr Müllerson, kooliõpetaja Michelson, Wassil, P. Einer, dr Tamberg, Braun ja Kerg.
Pärast üldkoosolekut oli nõukogu koosolek, kus ametid jagati järgmiselt:
esimees Grünberg, tema bi H. Hellat, kassahoidja K. Wassil, tema abideks Braun ja Gross, kirjatoimetajaks J. Soo, abiks dr A. Tamberg.
"Säde" laenu- ja hoiuühisuse üldkoosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti P. Einer.
- Esitatud aruandest selgub et seltsil on 1. jaanuaril 1908 185 liiget, 1907 aasta jooksul on juurde tulnud 39 liiget. Osamaksude suurus 16 820 rbl 13 kop. Hoiule antud 58 322 rbl. Laenusid anti välja 79 482 rbl.
- Juhatuse ettepanekul otsustatakse maksta dividendi 7%.
- Juhatuse liikmetest langevad aja täitumise tõttu välja H. Einer, kes ühel häälel tagasi valitakse. Nõukogust lahkunute J. Loit ja E. Tombergi asemel valitakse viimane tagasi, uuena J. Braun. Revisjonikomisjon valitakse sama tagasi: K. Wassil, dr J. Müllerson ja J. Orgusaar.
- Edasisel arutelul ühisuse tegevusest, kus muu hulgas leitakse et laenukassa võiks Valga eestlaste iseseisvust ja jalulesaamist toetada. Vajalik on saada rohkem hoiustajaid, et saaks välja anda rohkem laenu.
- Viimasena arutatakse uue maja ehitamise küsimust. Praeguste ruumide üüri makstakse praegu 800 rbl aastas. Uue maja ehitamine läheks maksma 35-40 000 rubla. Otsustakse pidada läbirääkimisi, kas linnavalitsuselt ei saaks nahaturu kohal olevat linna heinamaast osa alandatud rendihinnaga seltsimaja ehitamiseks.
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti J. Orgusaar.
- Kirjatoimetaja J. Soo loeb ette eelmise korra protokolli ja kassahoidja K. Wassil teeb ülevaate eelmise aasta rahaliikumistest. Võetakse vastu ka 1908. aasta eelarve ja määratakse selle suuruseks 1339 rubla.
- Arutatakse uue seltsimaja küsimust ja sellekohaseid läbirääkimisi teiste seltsidega. Tõdetakse, et lahendust pole veel leitud. Läbirääkimiste komisjoni valitakse olemasolevale kolmele liikmele juurde Klassmann ja Rosenberg.
- Valiti eestseisuse liikmeid. Aja täitumise tõttu välja langenud T. Grünbregi, K. Suija, M. Grossi, J. Brauni ja J. Kergi asemel valiti hr Leht, J. Braun, J. Orgusaar, K. Kuija, T. Grünberg, R. Kurvitz.
- Revidentideks valiti K. Pihap, J. Einbaum ja W. Sepp.
- Raamatukoguhoidjaks valitakse P. Koolmeister.
Johannes Breedis -1922 – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Linnavolikogu koosolekul:
1. Kubermangu nõukogu valijameheks valiti ühel häälel linnapea Märtson.
2. Linna tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi liikmete valimine. Wassili ettepanekul valiti linnapea Märtson, eragümnaasiumi juht T. Grünberg, dr Müllerson, H. Hellat, vandeadvokaat O. Samuel, maksuinspektor Kurtjumow, kooliõpetaja H. Einer. Karklin soovitas "raudteemeeste" poolt raudteevabriku juhataja Wedenejewi valida. J. Breedis tegi alternatiivse ettepaneku valida teda, majaomanik Zesnekit, trahteriomanikku K. Rehdeli, kaupmees W. Seppa, maalijat Rästast, raudteeseppa ja majaomanikku Edenbergi ja raudteevaksali asjadekandjat Mednisi. Kinnisel pikalt toimunud häältemisel said Wassili kandidaadid suure häälteenamusega kinnitatud.
3. Linna tütarlaste progümnaasiumi tulude ja kulude eelarve 1906/7 õppeaasta kohta kinnitati. Otsustati saata ettepanek kõrgemale poole, et koolijuhataja leidmine jäetaks kooli kuratooriumi hooleks.
4. Linnavalitsuse poolt tehti ettepanek, et uute õllepoodide avamiseks loa andmine tuleks politseilt volikogu kätte. Otsustati vastav ettepanek kõrgemale poole saata.
5. Kroonu majamaksu jagamine kinnitati.
6. Võeti vastu Liivimaa karistussalga ülema ettepanek, et iga 12-20 maja kohta peab olema üks öövaht.
7. Liiprite immutamise tehase juurest on raudteevalitsus soovinud osta linnalt lisamaad. See anti komisjoni arutada.
8. Valga rooma-katoliku kiriku komitee esitas palve saada juurde natuke linnamaad võimalikult odava hinnaga.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Jahn Breedis valiti esindaja Valga kreisikomisjoni, kes Vene-Jaapani sõjas langenud soldatite vaeslaste eest hoolitseb.
2. Kuberneri palve, millega paluti linna haigemajas strashnikuid tasuta või alandatud hinnaga ravida, lükati tagasi.
3. Linna talude rentnike palve, et talud neile ära müüakse, lükati tagasi.
4. Otsustati asutada üheklassiline tütarlaste algkool ja loodi ka komisjon selle kaheklassiliseks muutmiseks, kuhu valiti T. Grünberg, preester Karklin, H. Einer, P. Einer, J. Breedis, K. Suija.
5. Otsustati linnavalitsuse ettepanekul siiani tütarlastekoolile antud abiraha tulevikus nüüdsele tütarlaste progümnaasiumile anda.
6. Veneküla mehed Tudelepp, Braun, Taklaja jt soovisid, et Rükkeli talu kohalt Tartu maanteelt läbi Luha ja üle Pedeli jõe tehaks uus tee linna, mis tõstaks Veneküla kruntide väärtust. See anti selleks moodustatud komisjoni arutada.
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st:
Neli esimest päevakorrapunkti läksid kiiresti:
- Ühe eskadroni linna asumist pidas volikogu vajalikuks ja lubati tasuta ehitusplats anda
- 1908. aasta eelarve oli volinikele enne kätte jagatud ja arutelu ei toimunud
- 1906. aasta revisjonikomisjoni aruanne jäi H. Eineri haiguse tõttu esitamata
- 1907. aasta jaoks valiti sama revisjonikomisjon tagasi
- Juukselõikajate palve pühapäevarahu muutmiseks anti vastava komisjoni kätte
Järgnes kõige keerulisem päevakorrapunkt, kus II järgu trahteripidajad Paul Aboltin ja Robert Sternberg palusid, et neil lubataks äripäevadel kella 12ni öösel ja pühapäevadel kell 1-12 öösel kaubelda. Loeti et linnaelanike 83 allkirjaga kiri, kus paluti see palve tähelepanuta jätta. Arutelu on elav. Pooldajad (Märtson, Breedis) toovad välja, et mitmed trahterid on piirangute tõttu töö lõpetanud ja linnakassasse jääb u 2400 rubla tulemata. Vastased (T. Grünberg ja P. Einer) leiavad, et trahteripidajate huvisid ei tohi linnaelanike kasust kõrgemale seada. Lõpuks häältega 19:13 lubatakse argipäevade II järgu trahteritel õhtul kell 9-12 töötada. Pühapäevade kohta jäi kord muutmata.
- Majaomanik E. Peterson tegi ettepaneku, et ehitab värava puuturu juurde, kui ta linnamaksust osaliselt vabastatakse
- Arutati kuidas võidelda Luke turu vastu. Kaalumisel oli kolm varianti: T. Grünberg pakkus et puuturul võiks lubada iga päev kaubelda, Chlopotow soovitas et linnakiriku juures võiks turgu pidada ja Seeding pakkus välja rattasõitjate aeda. Hääletamisel võitis teine lahendus, seega kui kubernerilt tuleb luba, siis on turukära kiriku ümber tagasi.
9. märtsil peeti "Sädes" vastastikuse tulekindlustuse seltsi aastakoosolekut, kus võeti vastu 1907. a aruanne ja 1908. aasta eelarve. Liikmete arv 207.
Seltsi juhatuses jätkab samas koosseisus T. Grünberg, J. Bredis ja A. Krõlov. Nõukogu uuteks liikmeteks said Orgusaar ja Z. Rästas. P. Kläwin ja Hannow jäid asendusliikmeteks.
Otsustati ka järk-järgult pikaajaliste klientide kindlustusmakset vähendada.
28. märtsil peetud Valga linnavolikogu koosolekul osales 30 volinikku, puudus 9:
1. 1906. aasta aruanne võeti revisjonikomisjoni ettepanekul vastu.
2. Linna haigemaja tütarlaste gümnaasiumiks ümber ehitamise projekt ei saanud kuberneri kinnitust. Linnal olla suurt haigemaja vaja ja praegused tütarlastegümnaasiumi ruumid selleks ei sobi. Linnavalitsus paneb ette 1) tütarlastegümnaasiumi ruumid uuesti üle vaadata 2) veel kord põhjendada vajadust kubernerile 2) kui siis luba ei saada, siis paluda seda ajutiselt kuni tütarlastegümnaasimi uue hoone ehitamiseni
3. Reaakooli nõudmisele maksta 1907. aasta eest abiraha vastatakse kolmandat korda eitavalt kuna kool 1908 jaanuaris alles tegutsema hakkas
4. Volikogu kordab oma soovi omandada Mäe tänava pikendamiseks Luke kirikule kuuluvat maad.
5. Kohaliku sõjaväehobuste jaoskonna juhatajateks valitakse senised A. Treu ja J. Klassmann tagasi.
6. Tähtaja täitumise tõttu lahkub linnavalitsusest M. Alwer ja tema asemele valitakse järgmiseks kolme kandidaadi hulgast (Breedis, Grünberg, M. Alwer) neljaks aastaks T. Grünberg (23 poolt ja 7 vastu).
7. Temast saab ka linnapea asendaja viimase puudumise korral.
8. Uue turu korrastamiseks (tasandamine, sillutamine ja putkade ehitamine) oleks vaja 5-6000 rubla. Asja arutamine antakse vastavale komisjonile. Arutamisele tuleb ka kuidas Luke turgu kinni sundida panna, kes uuele turule konkurentsi pakub. Ühe mõttena räägitakse ka Luke platsi linnaga liitmisest.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
dr M. Brodowsky – 1926 detsember 1926 : Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga. …
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Johannes Bürger – 1907 november 1907 : 18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on …
18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on umbes 130 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti J. Kerg ja protokollijaks H. Raudsepp. Seltsi esimees dr Tamberg esines aruandega seltsi senisest tegevusest. Revidentideks valiti prov. H. Sõrmus, preester Tamm ja kooliõpetaja J. Bürger
Selts on toetanud vaesemaid kooliõpilasi ja viinud läbi pühapäevaseid tasuta käsitöökursuseid, kus osaleb umbes 40 õpilast. Seltsi järgnevaks ülesandeks on eestikeelse kooli ellukutsumine. Seni kuni oma kooli asutamiseks jõudu veel pole, toetatakse vaesemate perede lapsi, kes linna koolides eestikeelset õpet saavad.
9. septembril alustanud käsitöökool Nikolai kooli ruumides on kavandatud kolme aasta peale kolmes osakonnas. Esialgu avati ainult kaks osakond ja õppetöö on pühapäeviti kella 3-6ni. Kursuse juhatajaks on ülemkooliõpetaja T. Grünberg, peale selle J. Kerg, A. Michelson, J. Bürger, Piiskar ja H. Ollino. Kursuste ülalpidamiseks on uue aastani määratud 165 rubla.
Otsustatakse korraldada näitemüük, mille tarbeks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub 27 liiget: neiu Mitry, pr Helbrod, pr Põder, pr Wassil, pr Aleks, pr Kull, pr Kalep, neiu Priwka, pr Uusi, pr Orgusaar, pr Märtson, pr Kerg, pr Neumann, pr M. Einer, pr Einer, pr Grünberg, hr J. Bürger, preester Tamm, Henn Sõrmus, Eduard Falk, hr J. Ilwes, hr T. Leius, kooliõp. hr Kerig, hr W. Kattai, loomaarst hr Morel, pr Jaama ja pr Kurwits.
ENKS Valga osakond peab oma üldkoosolekut "Säde" seltsi ruumides. Kokku oli tulnud poolesaja inimese ümber. Koosoleku avas seltsi esimees dr A. Tamberg, kes valiti ka koosoleku juhatajaks. Kirjatoimetajaks J. Soo. Uusi liikmeid võeti vastu 5.
Seltsi eelmise aasta tegevusest andis ülevaate H. Raudsepp. Seltsis on 120 liiget, kellest 12 naised. Peeti 11 juhatuse koosolekut, 3 üldkoosolekut, 1 kõneõhtu , 1 näitemänguõhtu, 2 kontserti ja jõulupidu. Selts toetas vaesemate perede lapsi, kes eesti keeles õpivad ja avas tasuta käsitöökursused.
Seltsi kassapidaja W. Neumann annab ülevaate seltsi esimese tegevusaasta 8 kuu kohta, mille järgi on sissetulekuid 717 rbl 14 kop ja väljaminekuid 327 rbl 11 kop. Rahalised väljaminekud suurenevad, sest tasuta käsitöökoolis on õpilasi juba 50 ümber ja tahetakse ka kolmandat õppepäeva laulmise õppimiseks nädalas alustada.
Seltsi eestseisusesse valiti pr Märtson, pr Põder, neiu Mitry, preester A. Tamm, ülemkooliõpetaja hr J. Bürger hr H. Hellat ja hr Hans Einer. Viis esimest neist on uued.
Seltsi juhatusele pannakse ülesandeks esitada protest kubernerile trahterite avamisaegade pikendamise osas.
K. Korneli, K. Wassili, T. Grünbergi, A. Michelsoni, K. Taklaja ja H. Raudsepa arutelu tulemusel otsustatakse, et seltsile ruumide leidmiseks tuleks teiste seltsidega läbi rääkida ühise seltsimaja ehitamiseks. Selleks moodustatakse komisjon A. Michelson, J. Bürger ja J. Soo.
18. novembril 1907 otsustati 25. mail näitemüük korraldada ja selleks moodustati komisjon, mida juhib pr Märtson ja kirjatoimetajaks on J. Bürger.
ENKS Valga osakonna eestseisuse koosolekul jagati omavahel ametid:
esimees dr A. Tamberg, tema abid J. Bürger, pr Põder
kirjatoimetajaks H. Raudsepp, tema abideks neiu M. Raska, P. Einer
kassapidajaks W. Neumann, abideks K. Taklaja, neiu Mitry.
Seltsi kursuste juhiks valiti T. Grünberg.
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, Hermann Hellat, Joh. Bürger, J. Klasmann, K. Wassil, F. Kronberg, K. Oiche, A. Schmidt, E. Tomberg, A. Tamberg, W. Neumann, M. Gross, K. Suija, W. Katai, K. Põlde, O. Rüütel, R. Kurwits, P. Siilak, A. Koger, J. Kukk, Joh. Äniline.
30. jaanuaril oli ENKSi Valga osakonna aastakoosolekul kinnitati 1910. aasta aruanne, mille järgi oli 1. jaanuaril 1911 kassas raha 2224 rbl. Eelmisel aastal avas vaesematele lastele algkooli, kus õppis ühe naiskooliõpetaja juhatusel 28 poiss- ja 20 tütarlast. Kool asub linna vanas kasarmus, mille eest makstakse 36 rbl üüri aastas.
Seltsi juhatusse valiti P. Raudsepp, T. Grünberg, A. Tamberg, K. Wassil, H. Einer, J. Bürger, A. Michelson, H Hellat, K. Taklaja ja J. Treumann. Revisjoni komisjoni Z. Ainson, H. Sõrmus ja K. Põlde.
Kaks seltsi pidasid "Sädes" oma koosolekut. ENKSi Valga osakond lõpetas oma tegevuse ja tema asemele loodi uus selts - Valga Eesti Rahvahariduse Selts. ENKSi Valga osakond andis kogu oma vara ja kohustused uuele seltsile üle. Kõik endised seltsi liikmed otsustati uude seltsi üle võtta. Uue seltsi eestseisusesse valiti dr A. Tamberg, J. Märtson, J. Sepp, K. Taklaja, J. Bürger, P. Raudsepp, K. Vassil, T. Grünberg, A. Michelson, J. Soo, H. Hellat ja linnavalitsuse sekretär O. Leik.
"Säde" seltsi üldkoosolekul võeti vastu 1912. aasta aruanne, mille järgi seltsi tulud koos laenudega olid 88 193, 42 rbl, kulud 87 970,73 rbl. 1913. aasta eelarveks määrati 15676, 68 rbl.
Eestseisuses on 18 liiget. Aja täitumise tõttu väljalangenud valiti kõik tagasi. Surnud ja tagasiastunud liikmete asemele valiti 3 uut.
Seltsi eestseisuse koosolekul 18. juulil jagati ametid: esimeheks T. Grünberg, tema abideks dr Müllerson ja dr Tamberg. Kassahoidjaks K. Wassil, abideks K. Põlde ja H. Sõrmus. Kirjatoimetajaks J. Soo, abiks J. Sepp. Majavanemaks J. Soosi, abiks M. Gross. Peotoimkonda H. Hellat, Morel ja Bürger.
Valga Eesti Rahvahariduse seltsi üldkoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded ning valiti eestseisus.
Kui 1918. aastal töötas kooli ruumides Nikolai 23 suvel ja sügisel lasteaed, korraldati pidusid, siis 1919. aasta oli väga vaikne. Seltsi endise algkooli inventar on antud Eesti 3. algkooli kasutada.
Eestseisusesse valiti dr Tamberg, A. Kokkult, prl Pärna, J. Leppik, Messias, J. Soo, Bürger, prl Sternfeldt, Rothberg, M. Gross, T. Grünberg ja J. Kõiw.
Seltsi muudetud põhikiri otsustati registreerimisele saata.
Valga õpetajate seltsi aastakoosolekul oli 62 seltsi liikmest kohale tulnud 37. Seltsi juhatuses olid 1923 aastal esimees Fr. Krillo, abiesimees T. Grünberg. kirjatoimetaja Bürger, kassahoidja Puudersell, Melts ja Rotberg. Aasta jooksul on peetud 5 üldkoosolekt, kus arutati mitmeid haridusalaseid küsimusi. 1924. aastal soovitakse korraldada ettekandeõhtuid ja täiendada seltsi raamatukogu. Bürgeri ja Rotbergi asemel valiti juhatusse Messias ja Teder.
Valga Panga aastakoosolekut juhatas T. Grünberg.
Kinnitati aruanne ja võeti vastu eelarve. Arutusel oli ka põhikirja muutmine ja juhtorganite valimised.
Valga panga 1925. aasta käive oli 1,258 mld marka ja puhastkasu saadi 2, 7 mln marka. Äriseis on võrreldes eelneva aastaga paranenud.
Omanikele määrati dividendideks 1,5 mln marka. Juhatusse valiti tagasi A. Tamberg. Nõukogu liikmeteks valiti P. Maerits, W. Neumann, Ed. Gens. Revisjonikomisjoni J. Soo, A. Kokkult ja J. Bürger.
Chilkewitsch – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Joseph Chlopotow – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st:
Neli esimest päevakorrapunkti läksid kiiresti:
- Ühe eskadroni linna asumist pidas volikogu vajalikuks ja lubati tasuta ehitusplats anda
- 1908. aasta eelarve oli volinikele enne kätte jagatud ja arutelu ei toimunud
- 1906. aasta revisjonikomisjoni aruanne jäi H. Eineri haiguse tõttu esitamata
- 1907. aasta jaoks valiti sama revisjonikomisjon tagasi
- Juukselõikajate palve pühapäevarahu muutmiseks anti vastava komisjoni kätte
Järgnes kõige keerulisem päevakorrapunkt, kus II järgu trahteripidajad Paul Aboltin ja Robert Sternberg palusid, et neil lubataks äripäevadel kella 12ni öösel ja pühapäevadel kell 1-12 öösel kaubelda. Loeti et linnaelanike 83 allkirjaga kiri, kus paluti see palve tähelepanuta jätta. Arutelu on elav. Pooldajad (Märtson, Breedis) toovad välja, et mitmed trahterid on piirangute tõttu töö lõpetanud ja linnakassasse jääb u 2400 rubla tulemata. Vastased (T. Grünberg ja P. Einer) leiavad, et trahteripidajate huvisid ei tohi linnaelanike kasust kõrgemale seada. Lõpuks häältega 19:13 lubatakse argipäevade II järgu trahteritel õhtul kell 9-12 töötada. Pühapäevade kohta jäi kord muutmata.
- Majaomanik E. Peterson tegi ettepaneku, et ehitab värava puuturu juurde, kui ta linnamaksust osaliselt vabastatakse
- Arutati kuidas võidelda Luke turu vastu. Kaalumisel oli kolm varianti: T. Grünberg pakkus et puuturul võiks lubada iga päev kaubelda, Chlopotow soovitas et linnakiriku juures võiks turgu pidada ja Seeding pakkus välja rattasõitjate aeda. Hääletamisel võitis teine lahendus, seega kui kubernerilt tuleb luba, siis on turukära kiriku ümber tagasi.
Ernst Gustav Dahlberg 1835-1921 – 1907 märts 1907 : Kubermanguvalitsus jättis rahuldamata majaomanike ja kaupmeeste Seedini, Dahlbergi, Grünbergi, Bohl …
Gustav Dallit – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Friedrich Theodor Dienstmann 1851-1914 – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Paul Dietrich 1860-1916 – 1910 september 1910 : Valga linnavolikogu istungil tuli muu seas jutuks trahterite ja õllepoodide …
Valga linnavolikogu istungil tuli muu seas jutuks trahterite ja õllepoodide kohta käivate reeglite ülevaatamine, et vähendada joomist. Reeglite ettevalmistamiseks valiti komisjon: Grünberg, P. Einer, Wassil, Kerg, Dietrich, Wühner, Karklin, Michelson, E. Schmidt ja Otlan.
Lõbustustemaksu otsustati tõsta va teaduslikelt ja hariduslikelt üritustelt ning Valga linnas registreeritud seltside korraldatud üritustelt (näokattepeod ja tantsupeod välja arvatud).
Karl Dsirkal – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
Märt Edenberg – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Linnavolikogu koosolekul:
1. Kubermangu nõukogu valijameheks valiti ühel häälel linnapea Märtson.
2. Linna tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi liikmete valimine. Wassili ettepanekul valiti linnapea Märtson, eragümnaasiumi juht T. Grünberg, dr Müllerson, H. Hellat, vandeadvokaat O. Samuel, maksuinspektor Kurtjumow, kooliõpetaja H. Einer. Karklin soovitas "raudteemeeste" poolt raudteevabriku juhataja Wedenejewi valida. J. Breedis tegi alternatiivse ettepaneku valida teda, majaomanik Zesnekit, trahteriomanikku K. Rehdeli, kaupmees W. Seppa, maalijat Rästast, raudteeseppa ja majaomanikku Edenbergi ja raudteevaksali asjadekandjat Mednisi. Kinnisel pikalt toimunud häältemisel said Wassili kandidaadid suure häälteenamusega kinnitatud.
3. Linna tütarlaste progümnaasiumi tulude ja kulude eelarve 1906/7 õppeaasta kohta kinnitati. Otsustati saata ettepanek kõrgemale poole, et koolijuhataja leidmine jäetaks kooli kuratooriumi hooleks.
4. Linnavalitsuse poolt tehti ettepanek, et uute õllepoodide avamiseks loa andmine tuleks politseilt volikogu kätte. Otsustati vastav ettepanek kõrgemale poole saata.
5. Kroonu majamaksu jagamine kinnitati.
6. Võeti vastu Liivimaa karistussalga ülema ettepanek, et iga 12-20 maja kohta peab olema üks öövaht.
7. Liiprite immutamise tehase juurest on raudteevalitsus soovinud osta linnalt lisamaad. See anti komisjoni arutada.
8. Valga rooma-katoliku kiriku komitee esitas palve saada juurde natuke linnamaad võimalikult odava hinnaga.
Johan Einbaum -1923 – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
22. novembril peeti "Säde" seltsi ruumide seltsi juurde asutatud "Valga Laenu- ja hoiukassa" asutajate koosolek. Koosolekut juhatas T. Grünberg. Asutajaliikmeid oli 43.
-Juhatusse valiti linnapea J. Märtson, kooliõpetajad T. Grünberg ja H. Einer ning nende asemikkudeks linnaameti liige M.Alver ja majaomanik Orgusaar.
- Nõukogu liikmeteks said kaupmehed J. Põder, M. Kronberg, A. Alwer, J. Klassmann, K. Suia ja A. Alwer ning võõrastemaja pidaja J. Einbaum. Nende asemikkudeks valiti rohukaupluse omanik P. Einer, korstnapühkijate ülem A. Treu ja linnavalitsuse liige A. Krõlow.
- Revidentideks said dr Müllerson, kaupmees K. Vassil ja raamatupidaja J. Plato.
- Raamatupidajaks valiti kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Kassategevust tahetakse alustada 1. jaanuarist 1905[?]. Laenud oma liikmetele on 6½% aastas, teistele 7%. Intress üle aastastelt hoiustelt 3%, tähtajatutelt hoiustelt 2% aastas.
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti J. Orgusaar.
- Kirjatoimetaja J. Soo loeb ette eelmise korra protokolli ja kassahoidja K. Wassil teeb ülevaate eelmise aasta rahaliikumistest. Võetakse vastu ka 1908. aasta eelarve ja määratakse selle suuruseks 1339 rubla.
- Arutatakse uue seltsimaja küsimust ja sellekohaseid läbirääkimisi teiste seltsidega. Tõdetakse, et lahendust pole veel leitud. Läbirääkimiste komisjoni valitakse olemasolevale kolmele liikmele juurde Klassmann ja Rosenberg.
- Valiti eestseisuse liikmeid. Aja täitumise tõttu välja langenud T. Grünbregi, K. Suija, M. Grossi, J. Brauni ja J. Kergi asemel valiti hr Leht, J. Braun, J. Orgusaar, K. Kuija, T. Grünberg, R. Kurvitz.
- Revidentideks valiti K. Pihap, J. Einbaum ja W. Sepp.
- Raamatukoguhoidjaks valitakse P. Koolmeister.
Hans Einer 1856-1927 – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
22. novembril peeti "Säde" seltsi ruumide seltsi juurde asutatud "Valga Laenu- ja hoiukassa" asutajate koosolek. Koosolekut juhatas T. Grünberg. Asutajaliikmeid oli 43.
-Juhatusse valiti linnapea J. Märtson, kooliõpetajad T. Grünberg ja H. Einer ning nende asemikkudeks linnaameti liige M.Alver ja majaomanik Orgusaar.
- Nõukogu liikmeteks said kaupmehed J. Põder, M. Kronberg, A. Alwer, J. Klassmann, K. Suia ja A. Alwer ning võõrastemaja pidaja J. Einbaum. Nende asemikkudeks valiti rohukaupluse omanik P. Einer, korstnapühkijate ülem A. Treu ja linnavalitsuse liige A. Krõlow.
- Revidentideks said dr Müllerson, kaupmees K. Vassil ja raamatupidaja J. Plato.
- Raamatupidajaks valiti kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Kassategevust tahetakse alustada 1. jaanuarist 1905[?]. Laenud oma liikmetele on 6½% aastas, teistele 7%. Intress üle aastastelt hoiustelt 3%, tähtajatutelt hoiustelt 2% aastas.
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
"Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele oludele vaatamata on tegevus olnud edukas. Liikmeid on 118. Raha läbikäik (käive) on olnud 53 828 rb 76 kop. Liikmed saavad oma osamaksu eest 8% kasumaksu (dividendi). Otsustati nädalas kahe koosoleku asemel kolm koosolekut pidada.
Juhatust suurendati viie liikmeni: Endistest valiti tagasi koolidirektor T. Grünberg ja koolõpetaja H. Einer. Juurde valiti kaupmees K. Suija, õigusteadlane H. Hellat ja kaupmees J. Klasmann. Asemikkudeks majaomanik Joh. Tamm, kaupmees K. Tauloja[?] ja agent J. Pihap.
Nõukogu liikmeteks valiti uuesti majaomanik W. Kattai ja J. Horn. Revisjonikomisjoni endised K. Wassil ja dr Müllerson. Juurde valiti J. Pullisaar.
Linnavolikogu koosolekul:
1. Kubermangu nõukogu valijameheks valiti ühel häälel linnapea Märtson.
2. Linna tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi liikmete valimine. Wassili ettepanekul valiti linnapea Märtson, eragümnaasiumi juht T. Grünberg, dr Müllerson, H. Hellat, vandeadvokaat O. Samuel, maksuinspektor Kurtjumow, kooliõpetaja H. Einer. Karklin soovitas "raudteemeeste" poolt raudteevabriku juhataja Wedenejewi valida. J. Breedis tegi alternatiivse ettepaneku valida teda, majaomanik Zesnekit, trahteriomanikku K. Rehdeli, kaupmees W. Seppa, maalijat Rästast, raudteeseppa ja majaomanikku Edenbergi ja raudteevaksali asjadekandjat Mednisi. Kinnisel pikalt toimunud häältemisel said Wassili kandidaadid suure häälteenamusega kinnitatud.
3. Linna tütarlaste progümnaasiumi tulude ja kulude eelarve 1906/7 õppeaasta kohta kinnitati. Otsustati saata ettepanek kõrgemale poole, et koolijuhataja leidmine jäetaks kooli kuratooriumi hooleks.
4. Linnavalitsuse poolt tehti ettepanek, et uute õllepoodide avamiseks loa andmine tuleks politseilt volikogu kätte. Otsustati vastav ettepanek kõrgemale poole saata.
5. Kroonu majamaksu jagamine kinnitati.
6. Võeti vastu Liivimaa karistussalga ülema ettepanek, et iga 12-20 maja kohta peab olema üks öövaht.
7. Liiprite immutamise tehase juurest on raudteevalitsus soovinud osta linnalt lisamaad. See anti komisjoni arutada.
8. Valga rooma-katoliku kiriku komitee esitas palve saada juurde natuke linnamaad võimalikult odava hinnaga.
17. septembril oli poeglaste progümnaasiumi lastevanemate koosolek, kus koolijuhataja T. Grünberg tutvustas vanematele haridusministeeriumi ringkirja ja rääkis vanematekomitee valimistest. Valiti vanemate komitee ja selle esimeheks sai H. Einer.
Poeglaste progümnaasium on praegu ainuke linna õppeasutus keskkooli kursusega ja sel on kroonugümnaasiumi õigused. Emakeele õpetust on võimalik koolis saada lisatasuta.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Jahn Breedis valiti esindaja Valga kreisikomisjoni, kes Vene-Jaapani sõjas langenud soldatite vaeslaste eest hoolitseb.
2. Kuberneri palve, millega paluti linna haigemajas strashnikuid tasuta või alandatud hinnaga ravida, lükati tagasi.
3. Linna talude rentnike palve, et talud neile ära müüakse, lükati tagasi.
4. Otsustati asutada üheklassiline tütarlaste algkool ja loodi ka komisjon selle kaheklassiliseks muutmiseks, kuhu valiti T. Grünberg, preester Karklin, H. Einer, P. Einer, J. Breedis, K. Suija.
5. Otsustati linnavalitsuse ettepanekul siiani tütarlastekoolile antud abiraha tulevikus nüüdsele tütarlaste progümnaasiumile anda.
6. Veneküla mehed Tudelepp, Braun, Taklaja jt soovisid, et Rükkeli talu kohalt Tartu maanteelt läbi Luha ja üle Pedeli jõe tehaks uus tee linna, mis tõstaks Veneküla kruntide väärtust. See anti selleks moodustatud komisjoni arutada.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Linnavolikogu istungil:
- Otsustati kõrgemale poole saata plaan kinnitamiseks, millega linnast läbi minevate kaupade pealt maksu korjatakse. Valiti selleks 9-liikmeline komisjon
- Ehitatava reaalkooli jaoks määrati praegune kasarmu plats. Ehituse plaani välja töötamine jäi linnavalitsuse ülesandeks
- Reaalkooli direktori palve, et abiraha välja makstaks 1. oktoobrist kuni 1. jaanuarini ei leidnud toetust, sest kool on ainult paberite peal olemas. Tegelik õppetöö algab jaanuarikuus.
- Sõjavägede asupaigaks pakub linnavalitsus välja Cimze seminari vanad hooned. Sellele küll vaidlevad vastu H. Einer ja Lehes, kes väidavad, et sellest võidab Luke plats, kuid ettepanek võetakse vastu.
- Linnavolikogu sekretär Tamm palub end ametist vabastada
- 6. ja 7. päevakorrapunktide all arutati koos võõrastemajade ja õllepoodide pidajate palvet kauplemise vabadust suurendada. Uus tööaega kehtestav määrus on tekitanud vastakaid seisukohti. T. Grünberg on selle vastu, et joogikohtade tööaega pikendada, kuid M. Alwer jällegi toetab, sest toob põhjuseks ka salajoogikohtade tekkimist, mida keegi kontrollida ei suuda. Lõpuks häältega 20:12 lükatakse palved tagasi.
- Linna loomaaarsti ettepanekul valiti linna tapamaja asja arendamiseks komisjon.
Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st:
Neli esimest päevakorrapunkti läksid kiiresti:
- Ühe eskadroni linna asumist pidas volikogu vajalikuks ja lubati tasuta ehitusplats anda
- 1908. aasta eelarve oli volinikele enne kätte jagatud ja arutelu ei toimunud
- 1906. aasta revisjonikomisjoni aruanne jäi H. Eineri haiguse tõttu esitamata
- 1907. aasta jaoks valiti sama revisjonikomisjon tagasi
- Juukselõikajate palve pühapäevarahu muutmiseks anti vastava komisjoni kätte
Järgnes kõige keerulisem päevakorrapunkt, kus II järgu trahteripidajad Paul Aboltin ja Robert Sternberg palusid, et neil lubataks äripäevadel kella 12ni öösel ja pühapäevadel kell 1-12 öösel kaubelda. Loeti et linnaelanike 83 allkirjaga kiri, kus paluti see palve tähelepanuta jätta. Arutelu on elav. Pooldajad (Märtson, Breedis) toovad välja, et mitmed trahterid on piirangute tõttu töö lõpetanud ja linnakassasse jääb u 2400 rubla tulemata. Vastased (T. Grünberg ja P. Einer) leiavad, et trahteripidajate huvisid ei tohi linnaelanike kasust kõrgemale seada. Lõpuks häältega 19:13 lubatakse argipäevade II järgu trahteritel õhtul kell 9-12 töötada. Pühapäevade kohta jäi kord muutmata.
- Majaomanik E. Peterson tegi ettepaneku, et ehitab värava puuturu juurde, kui ta linnamaksust osaliselt vabastatakse
- Arutati kuidas võidelda Luke turu vastu. Kaalumisel oli kolm varianti: T. Grünberg pakkus et puuturul võiks lubada iga päev kaubelda, Chlopotow soovitas et linnakiriku juures võiks turgu pidada ja Seeding pakkus välja rattasõitjate aeda. Hääletamisel võitis teine lahendus, seega kui kubernerilt tuleb luba, siis on turukära kiriku ümber tagasi.
ENKS Valga osakond peab oma üldkoosolekut "Säde" seltsi ruumides. Kokku oli tulnud poolesaja inimese ümber. Koosoleku avas seltsi esimees dr A. Tamberg, kes valiti ka koosoleku juhatajaks. Kirjatoimetajaks J. Soo. Uusi liikmeid võeti vastu 5.
Seltsi eelmise aasta tegevusest andis ülevaate H. Raudsepp. Seltsis on 120 liiget, kellest 12 naised. Peeti 11 juhatuse koosolekut, 3 üldkoosolekut, 1 kõneõhtu , 1 näitemänguõhtu, 2 kontserti ja jõulupidu. Selts toetas vaesemate perede lapsi, kes eesti keeles õpivad ja avas tasuta käsitöökursused.
Seltsi kassapidaja W. Neumann annab ülevaate seltsi esimese tegevusaasta 8 kuu kohta, mille järgi on sissetulekuid 717 rbl 14 kop ja väljaminekuid 327 rbl 11 kop. Rahalised väljaminekud suurenevad, sest tasuta käsitöökoolis on õpilasi juba 50 ümber ja tahetakse ka kolmandat õppepäeva laulmise õppimiseks nädalas alustada.
Seltsi eestseisusesse valiti pr Märtson, pr Põder, neiu Mitry, preester A. Tamm, ülemkooliõpetaja hr J. Bürger hr H. Hellat ja hr Hans Einer. Viis esimest neist on uued.
Seltsi juhatusele pannakse ülesandeks esitada protest kubernerile trahterite avamisaegade pikendamise osas.
K. Korneli, K. Wassili, T. Grünbergi, A. Michelsoni, K. Taklaja ja H. Raudsepa arutelu tulemusel otsustatakse, et seltsile ruumide leidmiseks tuleks teiste seltsidega läbi rääkida ühise seltsimaja ehitamiseks. Selleks moodustatakse komisjon A. Michelson, J. Bürger ja J. Soo.
18. novembril 1907 otsustati 25. mail näitemüük korraldada ja selleks moodustati komisjon, mida juhib pr Märtson ja kirjatoimetajaks on J. Bürger.
"Säde" laenu- ja hoiuühisuse üldkoosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti P. Einer.
- Esitatud aruandest selgub et seltsil on 1. jaanuaril 1908 185 liiget, 1907 aasta jooksul on juurde tulnud 39 liiget. Osamaksude suurus 16 820 rbl 13 kop. Hoiule antud 58 322 rbl. Laenusid anti välja 79 482 rbl.
- Juhatuse ettepanekul otsustatakse maksta dividendi 7%.
- Juhatuse liikmetest langevad aja täitumise tõttu välja H. Einer, kes ühel häälel tagasi valitakse. Nõukogust lahkunute J. Loit ja E. Tombergi asemel valitakse viimane tagasi, uuena J. Braun. Revisjonikomisjon valitakse sama tagasi: K. Wassil, dr J. Müllerson ja J. Orgusaar.
- Edasisel arutelul ühisuse tegevusest, kus muu hulgas leitakse et laenukassa võiks Valga eestlaste iseseisvust ja jalulesaamist toetada. Vajalik on saada rohkem hoiustajaid, et saaks välja anda rohkem laenu.
- Viimasena arutatakse uue maja ehitamise küsimust. Praeguste ruumide üüri makstakse praegu 800 rbl aastas. Uue maja ehitamine läheks maksma 35-40 000 rubla. Otsustakse pidada läbirääkimisi, kas linnavalitsuselt ei saaks nahaturu kohal olevat linna heinamaast osa alandatud rendihinnaga seltsimaja ehitamiseks.
28. märtsil peetud Valga linnavolikogu koosolekul osales 30 volinikku, puudus 9:
1. 1906. aasta aruanne võeti revisjonikomisjoni ettepanekul vastu.
2. Linna haigemaja tütarlaste gümnaasiumiks ümber ehitamise projekt ei saanud kuberneri kinnitust. Linnal olla suurt haigemaja vaja ja praegused tütarlastegümnaasiumi ruumid selleks ei sobi. Linnavalitsus paneb ette 1) tütarlastegümnaasiumi ruumid uuesti üle vaadata 2) veel kord põhjendada vajadust kubernerile 2) kui siis luba ei saada, siis paluda seda ajutiselt kuni tütarlastegümnaasimi uue hoone ehitamiseni
3. Reaakooli nõudmisele maksta 1907. aasta eest abiraha vastatakse kolmandat korda eitavalt kuna kool 1908 jaanuaris alles tegutsema hakkas
4. Volikogu kordab oma soovi omandada Mäe tänava pikendamiseks Luke kirikule kuuluvat maad.
5. Kohaliku sõjaväehobuste jaoskonna juhatajateks valitakse senised A. Treu ja J. Klassmann tagasi.
6. Tähtaja täitumise tõttu lahkub linnavalitsusest M. Alwer ja tema asemele valitakse järgmiseks kolme kandidaadi hulgast (Breedis, Grünberg, M. Alwer) neljaks aastaks T. Grünberg (23 poolt ja 7 vastu).
7. Temast saab ka linnapea asendaja viimase puudumise korral.
8. Uue turu korrastamiseks (tasandamine, sillutamine ja putkade ehitamine) oleks vaja 5-6000 rubla. Asja arutamine antakse vastavale komisjonile. Arutamisele tuleb ka kuidas Luke turgu kinni sundida panna, kes uuele turule konkurentsi pakub. Ühe mõttena räägitakse ka Luke platsi linnaga liitmisest.
Linnavolikogu koosolekul oli Eesti Peetri koguduse kirikukooli abiraha arutusel. Kool palus jätta abiraha endiseks 350 rubla aastas ja 15 sülda puid. Seda ettepanekut toetas H. Einer. T. Grünbergi ettepanek oli abiraha jätta samaks, kuid puid mitte eraldada. Viimane ettepanek läks napi häälteenamusega vastu. Seega on niigi vaesel koolil nüüd ka veel puudemure.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks.
2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal.
3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas.
4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini.
5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata.
6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg.
7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta.
Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
30. jaanuaril oli ENKSi Valga osakonna aastakoosolekul kinnitati 1910. aasta aruanne, mille järgi oli 1. jaanuaril 1911 kassas raha 2224 rbl. Eelmisel aastal avas vaesematele lastele algkooli, kus õppis ühe naiskooliõpetaja juhatusel 28 poiss- ja 20 tütarlast. Kool asub linna vanas kasarmus, mille eest makstakse 36 rbl üüri aastas.
Seltsi juhatusse valiti P. Raudsepp, T. Grünberg, A. Tamberg, K. Wassil, H. Einer, J. Bürger, A. Michelson, H Hellat, K. Taklaja ja J. Treumann. Revisjoni komisjoni Z. Ainson, H. Sõrmus ja K. Põlde.
Eesti Noorsoos Kasvatuse seltsi Valga osakond pidas aastakoosolekut. Enne koosolekut pidas J. Kerg kõne "Mõtted kasvatusest". Seltsi korraldusel tegutses 1911. aastal kool, kus naiskooliõpetaja juhatusel õppis 50 last. Kooli ülalpidamiseks kulus 833 rbl. Sügisest tahetakse lisada üks klass ja juurde tuleb üks õpetaja. Seltsi tegevus on koondunud ümber kooli. Korraldatakse kõne-, näitemängu ja muusikaõhtuid.
Eelmisel kevadel otsustati ehitada oma koolimaja ja lubati võtta 10 000 rbl laenu. Insener Kangrol lasti 100 rbl eest teha plaan, mille järgi koolimaja läheks maksma 18 000 rbl. Tekkis ka tüli plaani tegemise hinna üle. Nii jäi esialgu maja ehitamise plaan katki.
Eestseisusest langesid liisu läbi välja Grünberg, Raudsepp, Wassil ja H. Einer. Nad valiti tagasi.
Linnavolikogu koosolekul arutati olulisematest küsimustest elektrivalgustuse ja üleüldise tasuta alghariduse sisseseadmise eelnõu.
- Elektrivalgustuse tarvis on pakkumise teinud ainult üks Peterburi äri ja otsustati ka teiste pakkumised ära oodata
- Üleüldise tasuta alghariduse kohta polnud rahvakoolide inspektor arvamust saatnud ja selle arutamine lükati ka edasi
- Linnavalitsuse liikmetest pidi aja täitmise tõttu lahkuma T. Grünberg. Esitati kandidaatideks H. Einer ja T. Grünberg. Valituks osutus viimane, kes sai ka linnapea asetäitjataks.
- Sõjaväeülemus soovis, et linn ehitaks sõjariistadele tagavara-aida, kuid see lükati tagasi
- Linnaarsti ettepanekul toetas volikogu üleüldist kohustuslikku rõugepanemist sisse seada
- Linna tütarlaste algooli jaoks nõudis rahvakoolide direktor uusi ruume ja see otsustati täitmiseks võtta
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
Karskusselts pühitses "Musses" oma 35-aastase tegevuse juubelit. Külalisi oli ligi 250. Seltsi tervitas dir Grünberg ning koolide karskusringide ja naisseltsi poolt pr Maurer. ÜENÜ Valga osakonna poolt prl Soosaar. Kirjaliku tervituse saatis asutajaliige H. Einer.
Õhtust võttis osa ka kaks seltsi asutajailiget härrad Leius ja Uusi.
Riigikogusse kandideerivad Valgast:
- Eesti Rahvaerakonna kandidaatide seast ka linnapea abi ja majaomanik Artur Kokkult, kirikuõpetaja Arnold Tammik, majaomanik Hans Einer, gümnaasiumi direktori Tõnis Grünberg ning majaomanik Märt Lõhmus.
- Põllumeeste kogude esinumber on arst Johan Müllerson.
Peeter Einer 1863-1936 – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
22. novembril peeti "Säde" seltsi ruumide seltsi juurde asutatud "Valga Laenu- ja hoiukassa" asutajate koosolek. Koosolekut juhatas T. Grünberg. Asutajaliikmeid oli 43.
-Juhatusse valiti linnapea J. Märtson, kooliõpetajad T. Grünberg ja H. Einer ning nende asemikkudeks linnaameti liige M.Alver ja majaomanik Orgusaar.
- Nõukogu liikmeteks said kaupmehed J. Põder, M. Kronberg, A. Alwer, J. Klassmann, K. Suia ja A. Alwer ning võõrastemaja pidaja J. Einbaum. Nende asemikkudeks valiti rohukaupluse omanik P. Einer, korstnapühkijate ülem A. Treu ja linnavalitsuse liige A. Krõlow.
- Revidentideks said dr Müllerson, kaupmees K. Vassil ja raamatupidaja J. Plato.
- Raamatupidajaks valiti kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Kassategevust tahetakse alustada 1. jaanuarist 1905[?]. Laenud oma liikmetele on 6½% aastas, teistele 7%. Intress üle aastastelt hoiustelt 3%, tähtajatutelt hoiustelt 2% aastas.
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Jahn Breedis valiti esindaja Valga kreisikomisjoni, kes Vene-Jaapani sõjas langenud soldatite vaeslaste eest hoolitseb.
2. Kuberneri palve, millega paluti linna haigemajas strashnikuid tasuta või alandatud hinnaga ravida, lükati tagasi.
3. Linna talude rentnike palve, et talud neile ära müüakse, lükati tagasi.
4. Otsustati asutada üheklassiline tütarlaste algkool ja loodi ka komisjon selle kaheklassiliseks muutmiseks, kuhu valiti T. Grünberg, preester Karklin, H. Einer, P. Einer, J. Breedis, K. Suija.
5. Otsustati linnavalitsuse ettepanekul siiani tütarlastekoolile antud abiraha tulevikus nüüdsele tütarlaste progümnaasiumile anda.
6. Veneküla mehed Tudelepp, Braun, Taklaja jt soovisid, et Rükkeli talu kohalt Tartu maanteelt läbi Luha ja üle Pedeli jõe tehaks uus tee linna, mis tõstaks Veneküla kruntide väärtust. See anti selleks moodustatud komisjoni arutada.
14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi liiget osa võttis. Koosoleku avas esimees T. Grünberg
Koosolekul esitati möödunud aasta tegevusaruanne ja määrati 1907. aasta kuludeks 1700 rbl. Muu seas läheb 100 laulukoori heaks ja 50 rbl raamatukogu täiendamiseks.
Eestseisusesse valiti Märtson, dr Müllerson, kooliõpetaja Michelson, Wassil, P. Einer, dr Tamberg, Braun ja Kerg.
Pärast üldkoosolekut oli nõukogu koosolek, kus ametid jagati järgmiselt:
esimees Grünberg, tema bi H. Hellat, kassahoidja K. Wassil, tema abideks Braun ja Gross, kirjatoimetajaks J. Soo, abiks dr A. Tamberg.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
Eesti Kirjanduse Seltsi teadaandest selgub, et Valgast on seltsi liikmeteks võetud kooliõpetaja Hans Ollino, vandeadvokaat Hermann Hellat, rohukaupluse omanik Peeter Einer, kaupmees Paul Saretok, kaupmees Aleks. Saral, majaomanik Andres Päss, kaupmees Jaan Soo, kaupmees Karl Wassil, kreisipolitsei lauaülem Joh. Änilane, majaomanik Jüri Orgusaar, kooliõpetaja T. Grünberg, kaupmees Jaan Klassmann, "Säde" kirjatoimetaja Karl Põlde, proviisor Henn Sõrmus, kaupmees Wold. Neumann, majaomanik Märt Gross, "Säde" einelauapidaja Joosep Plato.
Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st:
Neli esimest päevakorrapunkti läksid kiiresti:
- Ühe eskadroni linna asumist pidas volikogu vajalikuks ja lubati tasuta ehitusplats anda
- 1908. aasta eelarve oli volinikele enne kätte jagatud ja arutelu ei toimunud
- 1906. aasta revisjonikomisjoni aruanne jäi H. Eineri haiguse tõttu esitamata
- 1907. aasta jaoks valiti sama revisjonikomisjon tagasi
- Juukselõikajate palve pühapäevarahu muutmiseks anti vastava komisjoni kätte
Järgnes kõige keerulisem päevakorrapunkt, kus II järgu trahteripidajad Paul Aboltin ja Robert Sternberg palusid, et neil lubataks äripäevadel kella 12ni öösel ja pühapäevadel kell 1-12 öösel kaubelda. Loeti et linnaelanike 83 allkirjaga kiri, kus paluti see palve tähelepanuta jätta. Arutelu on elav. Pooldajad (Märtson, Breedis) toovad välja, et mitmed trahterid on piirangute tõttu töö lõpetanud ja linnakassasse jääb u 2400 rubla tulemata. Vastased (T. Grünberg ja P. Einer) leiavad, et trahteripidajate huvisid ei tohi linnaelanike kasust kõrgemale seada. Lõpuks häältega 19:13 lubatakse argipäevade II järgu trahteritel õhtul kell 9-12 töötada. Pühapäevade kohta jäi kord muutmata.
- Majaomanik E. Peterson tegi ettepaneku, et ehitab värava puuturu juurde, kui ta linnamaksust osaliselt vabastatakse
- Arutati kuidas võidelda Luke turu vastu. Kaalumisel oli kolm varianti: T. Grünberg pakkus et puuturul võiks lubada iga päev kaubelda, Chlopotow soovitas et linnakiriku juures võiks turgu pidada ja Seeding pakkus välja rattasõitjate aeda. Hääletamisel võitis teine lahendus, seega kui kubernerilt tuleb luba, siis on turukära kiriku ümber tagasi.
ENKS Valga osakonna eestseisuse koosolekul jagati omavahel ametid:
esimees dr A. Tamberg, tema abid J. Bürger, pr Põder
kirjatoimetajaks H. Raudsepp, tema abideks neiu M. Raska, P. Einer
kassapidajaks W. Neumann, abideks K. Taklaja, neiu Mitry.
Seltsi kursuste juhiks valiti T. Grünberg.
"Säde" laenu- ja hoiuühisuse üldkoosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti P. Einer.
- Esitatud aruandest selgub et seltsil on 1. jaanuaril 1908 185 liiget, 1907 aasta jooksul on juurde tulnud 39 liiget. Osamaksude suurus 16 820 rbl 13 kop. Hoiule antud 58 322 rbl. Laenusid anti välja 79 482 rbl.
- Juhatuse ettepanekul otsustatakse maksta dividendi 7%.
- Juhatuse liikmetest langevad aja täitumise tõttu välja H. Einer, kes ühel häälel tagasi valitakse. Nõukogust lahkunute J. Loit ja E. Tombergi asemel valitakse viimane tagasi, uuena J. Braun. Revisjonikomisjon valitakse sama tagasi: K. Wassil, dr J. Müllerson ja J. Orgusaar.
- Edasisel arutelul ühisuse tegevusest, kus muu hulgas leitakse et laenukassa võiks Valga eestlaste iseseisvust ja jalulesaamist toetada. Vajalik on saada rohkem hoiustajaid, et saaks välja anda rohkem laenu.
- Viimasena arutatakse uue maja ehitamise küsimust. Praeguste ruumide üüri makstakse praegu 800 rbl aastas. Uue maja ehitamine läheks maksma 35-40 000 rubla. Otsustakse pidada läbirääkimisi, kas linnavalitsuselt ei saaks nahaturu kohal olevat linna heinamaast osa alandatud rendihinnaga seltsimaja ehitamiseks.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks.
2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal.
3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas.
4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini.
5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata.
6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg.
7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta.
Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Valga linnavolikogu istungil tuli muu seas jutuks trahterite ja õllepoodide kohta käivate reeglite ülevaatamine, et vähendada joomist. Reeglite ettevalmistamiseks valiti komisjon: Grünberg, P. Einer, Wassil, Kerg, Dietrich, Wühner, Karklin, Michelson, E. Schmidt ja Otlan.
Lõbustustemaksu otsustati tõsta va teaduslikelt ja hariduslikelt üritustelt ning Valga linnas registreeritud seltside korraldatud üritustelt (näokattepeod ja tantsupeod välja arvatud).
Aleksander Enilane – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Ella Enno – 1911 jaanuar 1911 : Eesti üliõpilaste heaks on annetuse teinud Valgast M. Alwer, J. …
Ernst Enno – 1911 jaanuar 1911 : Eesti üliõpilaste heaks on annetuse teinud Valgast M. Alwer, J. …
Rein Ermus – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Arnold Evertson – 1925 veebruar 1925 : 2. veebruaril sai Kaitseliit uue põhikirja. Valga linnas asuti uutel …
2. veebruaril sai Kaitseliit uue põhikirja. Valga linnas asuti uutel põhimõtetel organisatsiooni üles ehitama. Linna Malevkonna üldkoosolekul "Sädes" valiti
malevkonna juhatusse A. Ewertson, linnapea Soo, vabriku direktor K. Uibopuu. Nende asemikeks dir Grünberg ja hr Rode.
Maleva pealikuks kinnitati J. Hiob, tema abiks ja ühtlase linna malevkonna pealikuks hr Pallon (keda teatakse sõjapäevadelt nime all "Uku") ja tema abiks maakonnavalitsuse liige hr K. Ruus.
Revisjonikomisjoni asendusliikmeks valiti teiste hulgas ka hr Leiur.
Jūlijs Feldmanis (Feldmann) – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
Egon Fischmann – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Markus Gailītis 1882-1942 – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
dr Eduard Gens – 1923 aprill 1923 : Riigikogu valimistel kandideerib Eesti Rahvaerakonna nimekirjas koguni kolm endist või …
Riigikogu valimistel kandideerib Eesti Rahvaerakonna nimekirjas koguni kolm endist või tulevast Valga linnapead (Artur Kokkult, Hendrik Leiur ja Johannes Kreideberg). Lisaks sellele ka koolijuht Tõnis Grünberg, kirjastaja Jaan Pommer, endine linnavolinik Johan Roose ja linnaarst Eduard Gens.
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Valga Panga aastakoosolekut juhatas T. Grünberg.
Kinnitati aruanne ja võeti vastu eelarve. Arutusel oli ka põhikirja muutmine ja juhtorganite valimised.
Valga panga 1925. aasta käive oli 1,258 mld marka ja puhastkasu saadi 2, 7 mln marka. Äriseis on võrreldes eelneva aastaga paranenud.
Omanikele määrati dividendideks 1,5 mln marka. Juhatusse valiti tagasi A. Tamberg. Nõukogu liikmeteks valiti P. Maerits, W. Neumann, Ed. Gens. Revisjonikomisjoni J. Soo, A. Kokkult ja J. Bürger.
B. Glückmann – 1926 detsember 1926 : Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga. …
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Ferd. Grabinski – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
dr Willis Graudin 1866-? – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Aleksandr A. Grinewski – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Jaan Grivin (Griiwin) – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Märt Gross 1868-? – 1902 detsember 1902 : Valga linnast on Peterburi Eesti Heategeva Seltsi üleskutsel eesti üliõpilaste …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi liiget osa võttis. Koosoleku avas esimees T. Grünberg
Koosolekul esitati möödunud aasta tegevusaruanne ja määrati 1907. aasta kuludeks 1700 rbl. Muu seas läheb 100 laulukoori heaks ja 50 rbl raamatukogu täiendamiseks.
Eestseisusesse valiti Märtson, dr Müllerson, kooliõpetaja Michelson, Wassil, P. Einer, dr Tamberg, Braun ja Kerg.
Pärast üldkoosolekut oli nõukogu koosolek, kus ametid jagati järgmiselt:
esimees Grünberg, tema bi H. Hellat, kassahoidja K. Wassil, tema abideks Braun ja Gross, kirjatoimetajaks J. Soo, abiks dr A. Tamberg.
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Eesti Kirjanduse Seltsi teadaandest selgub, et Valgast on seltsi liikmeteks võetud kooliõpetaja Hans Ollino, vandeadvokaat Hermann Hellat, rohukaupluse omanik Peeter Einer, kaupmees Paul Saretok, kaupmees Aleks. Saral, majaomanik Andres Päss, kaupmees Jaan Soo, kaupmees Karl Wassil, kreisipolitsei lauaülem Joh. Änilane, majaomanik Jüri Orgusaar, kooliõpetaja T. Grünberg, kaupmees Jaan Klassmann, "Säde" kirjatoimetaja Karl Põlde, proviisor Henn Sõrmus, kaupmees Wold. Neumann, majaomanik Märt Gross, "Säde" einelauapidaja Joosep Plato.
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti J. Orgusaar.
- Kirjatoimetaja J. Soo loeb ette eelmise korra protokolli ja kassahoidja K. Wassil teeb ülevaate eelmise aasta rahaliikumistest. Võetakse vastu ka 1908. aasta eelarve ja määratakse selle suuruseks 1339 rubla.
- Arutatakse uue seltsimaja küsimust ja sellekohaseid läbirääkimisi teiste seltsidega. Tõdetakse, et lahendust pole veel leitud. Läbirääkimiste komisjoni valitakse olemasolevale kolmele liikmele juurde Klassmann ja Rosenberg.
- Valiti eestseisuse liikmeid. Aja täitumise tõttu välja langenud T. Grünbregi, K. Suija, M. Grossi, J. Brauni ja J. Kergi asemel valiti hr Leht, J. Braun, J. Orgusaar, K. Kuija, T. Grünberg, R. Kurvitz.
- Revidentideks valiti K. Pihap, J. Einbaum ja W. Sepp.
- Raamatukoguhoidjaks valitakse P. Koolmeister.
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, Hermann Hellat, Joh. Bürger, J. Klasmann, K. Wassil, F. Kronberg, K. Oiche, A. Schmidt, E. Tomberg, A. Tamberg, W. Neumann, M. Gross, K. Suija, W. Katai, K. Põlde, O. Rüütel, R. Kurwits, P. Siilak, A. Koger, J. Kukk, Joh. Äniline.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
"Säde" seltsi üldkoosolekul võeti vastu 1912. aasta aruanne, mille järgi seltsi tulud koos laenudega olid 88 193, 42 rbl, kulud 87 970,73 rbl. 1913. aasta eelarveks määrati 15676, 68 rbl.
Eestseisuses on 18 liiget. Aja täitumise tõttu väljalangenud valiti kõik tagasi. Surnud ja tagasiastunud liikmete asemele valiti 3 uut.
Seltsi eestseisuse koosolekul 18. juulil jagati ametid: esimeheks T. Grünberg, tema abideks dr Müllerson ja dr Tamberg. Kassahoidjaks K. Wassil, abideks K. Põlde ja H. Sõrmus. Kirjatoimetajaks J. Soo, abiks J. Sepp. Majavanemaks J. Soosi, abiks M. Gross. Peotoimkonda H. Hellat, Morel ja Bürger.
Valga Eesti Rahvahariduse seltsi üldkoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded ning valiti eestseisus.
Kui 1918. aastal töötas kooli ruumides Nikolai 23 suvel ja sügisel lasteaed, korraldati pidusid, siis 1919. aasta oli väga vaikne. Seltsi endise algkooli inventar on antud Eesti 3. algkooli kasutada.
Eestseisusesse valiti dr Tamberg, A. Kokkult, prl Pärna, J. Leppik, Messias, J. Soo, Bürger, prl Sternfeldt, Rothberg, M. Gross, T. Grünberg ja J. Kõiw.
Seltsi muudetud põhikiri otsustati registreerimisele saata.
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded, 1920. aasta eelarve ja valiti eestseisuse liikmeid. Osalejaid oli rohkearvuliselt.
Alguses protestis M. Gross eelmise koosoleku otsust, millega einelauapidaja valimist heaks ei kiidetud, kuid üldkoosolek kiitis eelmise koosolekul otsused heaks ning seda umbusalduseks pidades astusid eestseisuse liikmed Jaan Klassmann, J. Kuusik, J. Soo, Th. Grünberg ja A. Kokkult tagasi. M. Gross ei olnud nõus tagasi astuma. Lisaks sellele langesid eestseisusest tähtaja saabumise tõttu veel 12 liiget. Seega jäi ainsana M. Gross eestseisuse liikmeks edasi.
Korraldati valimised 17 uue liikme valimiseks ja kõik tagasiastunud peale A. Kokkulti valiti tagasi: H. Sõrmus, A. Puusepp, Jaan Äniline, J. Kuusik, Jaan Klassmann, dr Tamberg, J. Kreideberg, T. Grünberg, P. Saretok, K. Wassil, A. Seemann, J. Soo, J. Leppik, Joh. Wiik, Rothberg, Printsmann, Jürisson.
Revisjonikomisjoni valiti: J. Jänes, J. Kaalep, Joh. Äniline.
Võeti vastu põhikirja muudatused.
Hiljem jagasid eestseisuse liikmed ametid omavahel:
Esimees dr Tamberg, abi K. Wassil
Kassahoidja J. Leppik, abi J. Jürisson
Kirjatoimetaja J. Kreideberg, abi Printsmann
Valga majaomanike selts pidas üldkoosolekut "Sädes". Võeti vastu 134 uut liiget ja nüüd tõusis liikmete arv üle 250. Koosolekut juhatas dr A. Tamberg. Loeti ette muudetud ja kinnitatud põhikiri. Otsustati valida 7-liikmeline juhatus: T. Grünberg, W. Gross, W. Kattai, M. Gross, dr A. Tamberg, adv J. Sepp, A. Stafenau.
Leiti, et üheskoos on kasulikum hankide majade remondiks ehitusmaterjali. Sõja jooksul on palju maju kahjustatud. Samuti volitati juhatust pöörduma linnavalitsuse poole üürihindade tõstmise ja korstnapühkimise asjus.
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Wilhelm Gross – 1920 aprill 1920 : Valga majaomanike selts pidas üldkoosolekut "Sädes". Võeti vastu 134 uut …
Valga majaomanike selts pidas üldkoosolekut "Sädes". Võeti vastu 134 uut liiget ja nüüd tõusis liikmete arv üle 250. Koosolekut juhatas dr A. Tamberg. Loeti ette muudetud ja kinnitatud põhikiri. Otsustati valida 7-liikmeline juhatus: T. Grünberg, W. Gross, W. Kattai, M. Gross, dr A. Tamberg, adv J. Sepp, A. Stafenau.
Leiti, et üheskoos on kasulikum hankide majade remondiks ehitusmaterjali. Sõja jooksul on palju maju kahjustatud. Samuti volitati juhatust pöörduma linnavalitsuse poole üürihindade tõstmise ja korstnapühkimise asjus.
Boris Grünberg 1900-? – 1924 jaanuar 1924 : Paigaldati poeglaste gümnaasiumile hangitud kinoaparaat kohale ja prooviti. Kavatseti muretseda …
Paigaldati poeglaste gümnaasiumile hangitud kinoaparaat kohale ja prooviti. Kavatseti muretseda veel pedagoogika- ja kunstialaseid, samuti ajaloo-, loodus- ja maateaduslikke filme, mis nende ainete õppimist kergendaksid. Kinoaparaadi sisseseadmist kooli saali tuleb lugeda sama kooli matemaatika õpetaja T. Grünbergi poja Boris Grünbergi teeneks. Trepikoja kohale ehitati spetsiaalne ruum aparaadi jaoks. Boris Grünberg ise käsitles asjatundjana paari õpilase abil aparaati, näidates õppefilme kõigile Valga koolidele.
Mihkel Grünberg – 1920 oktoober 1920 : Valga toitlustusosakonna uueks juhatajaks saab poisslaste reaalgümnaasiumi direktori vend optant …
Valga toitlustusosakonna uueks juhatajaks saab poisslaste reaalgümnaasiumi direktori vend optant hr Grünberg [Toomas Grünberg või Juhhan Grünberg?].
Hiljem (23.12.1920 ajaleht "Rajalane" nr 252) mainitakse, et ajutise kaupluse juhi nimi on Mihkel Grünberg, aga sellenimelist Tõnis Grünbergi lähisugulaste hulgas pole.
Karlis Gulbis (Gulbe) – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
E. Hannow – 1907 märts 1907 : Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi …
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
9. märtsil peeti "Sädes" vastastikuse tulekindlustuse seltsi aastakoosolekut, kus võeti vastu 1907. a aruanne ja 1908. aasta eelarve. Liikmete arv 207.
Seltsi juhatuses jätkab samas koosseisus T. Grünberg, J. Bredis ja A. Krõlov. Nõukogu uuteks liikmeteks said Orgusaar ja Z. Rästas. P. Kläwin ja Hannow jäid asendusliikmeteks.
Otsustati ka järk-järgult pikaajaliste klientide kindlustusmakset vähendada.
Simon Woldemar Gustav Haynberg 1853-1939 – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27:
- Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus.
- Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab.
- H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu.
- Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on.
- Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks
- Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad
- Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks
- Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida
- Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda.
- Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp.
- Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
dr Peeter Hellat – 1905 oktoober 1905 : "Säde" seltsi eestseisuse koosolekul võeti J. Ourgusaare soovitusel seltsi liikmeks …
Georg (Jüri) Hellat 1870-1943 – 1907 jaanuar 1907 : Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis 1. Revisjonikomisjoni …
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks.
2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal.
3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas.
4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini.
5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata.
6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg.
7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta.
Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.
"Säde" seltsi asutamise 10. sünnipäeva peeti tagasihoidlikult. Seltsimajas selle auks korraldatud õhtsöögil osalesid asutajad ja mõned seltsi liikmed. Esimees Grünberg tegi väikese tagasivaate 10 aasta tegevusele. Veel kõnelesid dr Müllerson, linnapea J. Märtson. Hr Hellat soovis et selts veel rohkem kavakindlat tööd teeks ja mitte ainult meelelahutuseks ei oleks.
Herman Hellat – 1906 veebruar 1906 : "Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele …
"Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele oludele vaatamata on tegevus olnud edukas. Liikmeid on 118. Raha läbikäik (käive) on olnud 53 828 rb 76 kop. Liikmed saavad oma osamaksu eest 8% kasumaksu (dividendi). Otsustati nädalas kahe koosoleku asemel kolm koosolekut pidada.
Juhatust suurendati viie liikmeni: Endistest valiti tagasi koolidirektor T. Grünberg ja koolõpetaja H. Einer. Juurde valiti kaupmees K. Suija, õigusteadlane H. Hellat ja kaupmees J. Klasmann. Asemikkudeks majaomanik Joh. Tamm, kaupmees K. Tauloja[?] ja agent J. Pihap.
Nõukogu liikmeteks valiti uuesti majaomanik W. Kattai ja J. Horn. Revisjonikomisjoni endised K. Wassil ja dr Müllerson. Juurde valiti J. Pullisaar.
Linnavolikogu koosolekul:
1. Kubermangu nõukogu valijameheks valiti ühel häälel linnapea Märtson.
2. Linna tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi liikmete valimine. Wassili ettepanekul valiti linnapea Märtson, eragümnaasiumi juht T. Grünberg, dr Müllerson, H. Hellat, vandeadvokaat O. Samuel, maksuinspektor Kurtjumow, kooliõpetaja H. Einer. Karklin soovitas "raudteemeeste" poolt raudteevabriku juhataja Wedenejewi valida. J. Breedis tegi alternatiivse ettepaneku valida teda, majaomanik Zesnekit, trahteriomanikku K. Rehdeli, kaupmees W. Seppa, maalijat Rästast, raudteeseppa ja majaomanikku Edenbergi ja raudteevaksali asjadekandjat Mednisi. Kinnisel pikalt toimunud häältemisel said Wassili kandidaadid suure häälteenamusega kinnitatud.
3. Linna tütarlaste progümnaasiumi tulude ja kulude eelarve 1906/7 õppeaasta kohta kinnitati. Otsustati saata ettepanek kõrgemale poole, et koolijuhataja leidmine jäetaks kooli kuratooriumi hooleks.
4. Linnavalitsuse poolt tehti ettepanek, et uute õllepoodide avamiseks loa andmine tuleks politseilt volikogu kätte. Otsustati vastav ettepanek kõrgemale poole saata.
5. Kroonu majamaksu jagamine kinnitati.
6. Võeti vastu Liivimaa karistussalga ülema ettepanek, et iga 12-20 maja kohta peab olema üks öövaht.
7. Liiprite immutamise tehase juurest on raudteevalitsus soovinud osta linnalt lisamaad. See anti komisjoni arutada.
8. Valga rooma-katoliku kiriku komitee esitas palve saada juurde natuke linnamaad võimalikult odava hinnaga.
14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi liiget osa võttis. Koosoleku avas esimees T. Grünberg
Koosolekul esitati möödunud aasta tegevusaruanne ja määrati 1907. aasta kuludeks 1700 rbl. Muu seas läheb 100 laulukoori heaks ja 50 rbl raamatukogu täiendamiseks.
Eestseisusesse valiti Märtson, dr Müllerson, kooliõpetaja Michelson, Wassil, P. Einer, dr Tamberg, Braun ja Kerg.
Pärast üldkoosolekut oli nõukogu koosolek, kus ametid jagati järgmiselt:
esimees Grünberg, tema bi H. Hellat, kassahoidja K. Wassil, tema abideks Braun ja Gross, kirjatoimetajaks J. Soo, abiks dr A. Tamberg.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
Eesti Kirjanduse Seltsi teadaandest selgub, et Valgast on seltsi liikmeteks võetud kooliõpetaja Hans Ollino, vandeadvokaat Hermann Hellat, rohukaupluse omanik Peeter Einer, kaupmees Paul Saretok, kaupmees Aleks. Saral, majaomanik Andres Päss, kaupmees Jaan Soo, kaupmees Karl Wassil, kreisipolitsei lauaülem Joh. Änilane, majaomanik Jüri Orgusaar, kooliõpetaja T. Grünberg, kaupmees Jaan Klassmann, "Säde" kirjatoimetaja Karl Põlde, proviisor Henn Sõrmus, kaupmees Wold. Neumann, majaomanik Märt Gross, "Säde" einelauapidaja Joosep Plato.
ENKS Valga osakond peab oma üldkoosolekut "Säde" seltsi ruumides. Kokku oli tulnud poolesaja inimese ümber. Koosoleku avas seltsi esimees dr A. Tamberg, kes valiti ka koosoleku juhatajaks. Kirjatoimetajaks J. Soo. Uusi liikmeid võeti vastu 5.
Seltsi eelmise aasta tegevusest andis ülevaate H. Raudsepp. Seltsis on 120 liiget, kellest 12 naised. Peeti 11 juhatuse koosolekut, 3 üldkoosolekut, 1 kõneõhtu , 1 näitemänguõhtu, 2 kontserti ja jõulupidu. Selts toetas vaesemate perede lapsi, kes eesti keeles õpivad ja avas tasuta käsitöökursused.
Seltsi kassapidaja W. Neumann annab ülevaate seltsi esimese tegevusaasta 8 kuu kohta, mille järgi on sissetulekuid 717 rbl 14 kop ja väljaminekuid 327 rbl 11 kop. Rahalised väljaminekud suurenevad, sest tasuta käsitöökoolis on õpilasi juba 50 ümber ja tahetakse ka kolmandat õppepäeva laulmise õppimiseks nädalas alustada.
Seltsi eestseisusesse valiti pr Märtson, pr Põder, neiu Mitry, preester A. Tamm, ülemkooliõpetaja hr J. Bürger hr H. Hellat ja hr Hans Einer. Viis esimest neist on uued.
Seltsi juhatusele pannakse ülesandeks esitada protest kubernerile trahterite avamisaegade pikendamise osas.
K. Korneli, K. Wassili, T. Grünbergi, A. Michelsoni, K. Taklaja ja H. Raudsepa arutelu tulemusel otsustatakse, et seltsile ruumide leidmiseks tuleks teiste seltsidega läbi rääkida ühise seltsimaja ehitamiseks. Selleks moodustatakse komisjon A. Michelson, J. Bürger ja J. Soo.
18. novembril 1907 otsustati 25. mail näitemüük korraldada ja selleks moodustati komisjon, mida juhib pr Märtson ja kirjatoimetajaks on J. Bürger.
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, Hermann Hellat, Joh. Bürger, J. Klasmann, K. Wassil, F. Kronberg, K. Oiche, A. Schmidt, E. Tomberg, A. Tamberg, W. Neumann, M. Gross, K. Suija, W. Katai, K. Põlde, O. Rüütel, R. Kurwits, P. Siilak, A. Koger, J. Kukk, Joh. Äniline.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks.
2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal.
3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas.
4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini.
5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata.
6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg.
7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta.
Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
30. jaanuaril oli ENKSi Valga osakonna aastakoosolekul kinnitati 1910. aasta aruanne, mille järgi oli 1. jaanuaril 1911 kassas raha 2224 rbl. Eelmisel aastal avas vaesematele lastele algkooli, kus õppis ühe naiskooliõpetaja juhatusel 28 poiss- ja 20 tütarlast. Kool asub linna vanas kasarmus, mille eest makstakse 36 rbl üüri aastas.
Seltsi juhatusse valiti P. Raudsepp, T. Grünberg, A. Tamberg, K. Wassil, H. Einer, J. Bürger, A. Michelson, H Hellat, K. Taklaja ja J. Treumann. Revisjoni komisjoni Z. Ainson, H. Sõrmus ja K. Põlde.
Kaks seltsi pidasid "Sädes" oma koosolekut. ENKSi Valga osakond lõpetas oma tegevuse ja tema asemele loodi uus selts - Valga Eesti Rahvahariduse Selts. ENKSi Valga osakond andis kogu oma vara ja kohustused uuele seltsile üle. Kõik endised seltsi liikmed otsustati uude seltsi üle võtta. Uue seltsi eestseisusesse valiti dr A. Tamberg, J. Märtson, J. Sepp, K. Taklaja, J. Bürger, P. Raudsepp, K. Vassil, T. Grünberg, A. Michelson, J. Soo, H. Hellat ja linnavalitsuse sekretär O. Leik.
"Säde" seltsi üldkoosolekul võeti vastu 1912. aasta aruanne, mille järgi seltsi tulud koos laenudega olid 88 193, 42 rbl, kulud 87 970,73 rbl. 1913. aasta eelarveks määrati 15676, 68 rbl.
Eestseisuses on 18 liiget. Aja täitumise tõttu väljalangenud valiti kõik tagasi. Surnud ja tagasiastunud liikmete asemele valiti 3 uut.
Seltsi eestseisuse koosolekul 18. juulil jagati ametid: esimeheks T. Grünberg, tema abideks dr Müllerson ja dr Tamberg. Kassahoidjaks K. Wassil, abideks K. Põlde ja H. Sõrmus. Kirjatoimetajaks J. Soo, abiks J. Sepp. Majavanemaks J. Soosi, abiks M. Gross. Peotoimkonda H. Hellat, Morel ja Bürger.
Valga Rahvahariduse Selts pidas oma üldkoosolekut, kuhu oli kokku tulnud üle 40 inimese. Aastaaruandest selgus, et koolis õpib 150 õpilast ja koos lasteaiaga tegutseb 5 liiki 3-4 õpetajaga. Seltsi vastvalminud koolimaja aga on tekitanud suure võlakoorma ja kooli pidamiseks oleks vajalik vähemalt 3000 rbl aastas. Linna poolt on tulnud ettepanek maja äraostmiseks asutatava kommertskooli jaoks. Otsustati pakkuda maja müügiks 23 000 rbl eest.
Teise küsimusena oli arutusel kooli kolimise kulude katmine.
Koosolek otsustas maksta ka kooliõpetaja Michelsonile 100 rbl koolimaja ehituse juhatamise eest.
Eestseisusesse valiti tähtaja saabumise tõttu välja langenud uuesti tagasi va neiu Pärna ja Taklas, kes loobusid. Nende asemele valiti Leppik ja Mikkelsaar. Avaldati ka arvamust, et seltsi eestseisuses ei tohiks olla koolõpetajad, kes samast koolist palka saavad. Kui siis, ainult koolijuhataja.
Otto Hermitz -1917 – 1915 aprill 1915 : Valga Eesti Karskuse seltsi üldkoosolekul võeti vastu eelmise aasta aruanne. …
Valga Eesti Karskuse seltsi üldkoosolekul võeti vastu eelmise aasta aruanne. Seltsi sissetulek ja väljaminek oli u 1600 rbl. Samas pidudele oli kulutatud rohkem, kui sisse tuli. Eestseisusesse valiti tagasi Johanson, Pelowar, Sirel ja Härmits. Peale nende Grünberg, Põlde ja Stafenau. Arutati raamatukogu asju, otsustati teha pöördumine Valgas avatud õlle- ja veinipoe sulgemiseks ja kaaluti kuidas võidelda salaviina müüjatega.
Arnold Hinnom – 1920 juuni 1920 : Valga Liidu üldkoosolekul võeti vastu uusi liikmeid ja valiti juhatus. …
Valga Liidu üldkoosolekul võeti vastu uusi liikmeid ja valiti juhatus.
Juhatusse valiti raudtee ametiühisuse esindaja, Kurwits, Pommer, Soo, Wassil, Melts, Grünberg, Hinnom ja Lõhmus. Juhatus jaotas omavahel ametid: esimees Hinnom, tema abi T. Grünberg, kirjatoimetaja Melts ja tema abi J. Lõhmus.
Koosolekul leiti, et kohalikku lehte peaks iga ühisus jõudumööda toetama. Aruteludes räägiti ka sellest, kuidas Valka suurtööstust tuua ja väikeettevõtteid aidata.
Jakob Horn 1867-1926 – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
"Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele oludele vaatamata on tegevus olnud edukas. Liikmeid on 118. Raha läbikäik (käive) on olnud 53 828 rb 76 kop. Liikmed saavad oma osamaksu eest 8% kasumaksu (dividendi). Otsustati nädalas kahe koosoleku asemel kolm koosolekut pidada.
Juhatust suurendati viie liikmeni: Endistest valiti tagasi koolidirektor T. Grünberg ja koolõpetaja H. Einer. Juurde valiti kaupmees K. Suija, õigusteadlane H. Hellat ja kaupmees J. Klasmann. Asemikkudeks majaomanik Joh. Tamm, kaupmees K. Tauloja[?] ja agent J. Pihap.
Nõukogu liikmeteks valiti uuesti majaomanik W. Kattai ja J. Horn. Revisjonikomisjoni endised K. Wassil ja dr Müllerson. Juurde valiti J. Pullisaar.
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
Linnavolikogu koosolekul osales 24 linnavolinikku ja puudus 15. Koosoleku avas linnapea J. Märtson.
1. Aleksei Krõlowi kaubuse põhjal on Liivimaa kubermangu linnaaasjade amet teinud ettekirjutuse, millega Pihkva uulitsale surnuaia lähedale maja ehitamine ära keelamine tunnistatakse seadusevastaseks. Volikogu muudab oma 10. mai 1906. aaasta otsust.
2. Kubermanguvalitsusest on tulnud ringkiri, mis hoiatab koolera leviku eest. Otsustakse jagada linn 12 jaoskonnaks ja igasse määrata kaks hoolekandjat.
3. "Säde" seltsi taotlus ühe desjatini maa eraldamiseks linna heinamaalt saab toetuse tähtajatult 30 rubla eest aastas. Siiski on praegu rendilepingud sellele maale olemas ja kui rentnikega kokkuleppele ei saada, tuleb mõned aastad oodata.
4. Reinhold Kurvitsa palve heinamaad rendile saada antakse vastava komisjoni otsustada.
5. ja 6. Palve osade kaupmeeste ja ümberkaudsete talumeeste palve, et pühapäeva rahu määrust muuta ja lubada pühapäeviti kauplustel olla lati 12-5 lükatakse häältega 14:10 tagasi.
7. 38 majaomaniku palvele muretseda varustust väljakäigukohtade puhastamiseks saab toetuse.
8. Linnavolinike Podegrati, Sepa, Partsi ja Pakkali[?] palve Pihkva uul kanaliseerimiseks saab toetuse ja linna metsakuivatamise kapitalist eraldatakse 1000 rbl selleks tarbeks.
9. Otsustatakse Riia õppekonna kuraatorilt Valga uue reaalkooli ehitamieks abiraha küsida.
10. Reaalkooli uue hoone asukohaks määratakse vana kasarmu plats.
11. Tapamaja ehitamist soovitavad linnapea J. Märtson ja kohalik loomaarst A. Morel. Volikogu teeb otsuse alustada ettevalmistustöödega tapamaja ehitamiseks.
12. Volikogu ülesandel on linnavolinik Lehes saanud Luke turu ärakeelamiseks juriidilist nõu küsida. Advokaat peab sellist nõuet lootusetuks. Volikogu otsustab anda kõrgemale poole taotluse Luke platsi ja Puraküla linna koosseisu arvamiseks.
13. 19 linnavoliniku palve, et hobuselaat Puškini uulitsast Wladimiri ja Konstantinowi uulitsatesse üle viia saab T. Grünbergi ettepanekul kinnisel hääletamiseks 13 valget ja 10 kuuli. Tsesneki ettepanek jätta samasse kohta 11 valget ja12 musta kuuli. Edaspidi otsustakse loomalaata pidada linna sees "heinaturul"
14. Turu sisseseadmiseks on vaja veel 5600 rubla. Raha eraldatakse.
15. Kuna T. Grünberg sai linnavalitsuse liikmeks kinnitatud, siis valiti tema asemel revisjonikomisjoni 11 poolt ja 10 vastuhäälega J. Horn.
Koosolek lõppes veerand 12 öösel.
P. Illison – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Johannes Ilves – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Ernst Ilwes 1875-1934 – 1926 detsember 1926 : Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga. …
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Joh. Ilwes – 1924 detsember 1924 : Poeglastegümnaasiumis toimus auavaldus enamlaste mässus hukkunud isikutele. Kõnega esinesid direktor …
Aleksander Inn – 1917 aprill 1917 : Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul …
Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul ühes linnavalitsusega kohale pidi jääma kuni linnavalimisteni uue seaduse järele, mis pidi välja kuulutatama "Tooma nädalal", kuid 25. aprillil saabus Petrogradist uus telegramm, millega siseministri abi Leontjev teatas, et volikogu ühes linnavalitsusega on ametist vabastatud ja et linna asjaajamine üle tuleb anda kohalike seltskondlike ühenduste täidesaatvale komiteele kuhu kuulusid: insener Kischkin, K. Osolin, J. Kriisa, A. Mõttus, A. Inn, U, Mer, Ramat, Malahowski, T. Grünberg, Siilit ja Jessinowski.
Nüüd polnud midagi parata. Samal päeval, so 25. aprillil, võttis linnavalitsuse üle ajutine täidesaatev komitee, kes ühtlasi otsustas evakueerimise korral Valga linnavalitsus üle viia Woroneschi linna. Uus ajutine linnavalitsus linnapea Kischkiniga eesotsas ei suutnud palju midagi ära teha, ajas joonivaid asju ja tegi eeltöid uuteks linnavalimisteks. Sõjavägedega ja pagulastega ülekuhjatud linnas oli seisukord täbar. Linnavalitsusele esitati tihti kõiksugu võimatuid nõudeid ja kui need täitmist ei leidnud, tarvitati lihtsalt omavoli.
Pjotr Petrovitš Izvolski – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Iwerts – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
hr B. Jakobson – 1907 september 1907 : Pühapäeval toimus T. Grünbergi progümnaasiumis lastevanemate koosolek. Valiti nõukogu, mille …
Josep Jakunovitš – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Skaudisõprade selts pidas peakoosoleku poeglastegümnaasiumi skautide ruumis.
Aasta lõpuks oli ühingul 42 liiget. Ühingu hoole all olevas malevas on 119 skauti ja 45 gaidi.
Ühigu juhatus valiti samas koosseisus tagasi: esimees T. Grünberg, abiesimees J. Jakunowitsch, laekahoidja hr Loor, kirjatoimetaja hr Land ja hr K. Jõgi
Peeter Jentson – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Stepan Jessinowski – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul ühes linnavalitsusega kohale pidi jääma kuni linnavalimisteni uue seaduse järele, mis pidi välja kuulutatama "Tooma nädalal", kuid 25. aprillil saabus Petrogradist uus telegramm, millega siseministri abi Leontjev teatas, et volikogu ühes linnavalitsusega on ametist vabastatud ja et linna asjaajamine üle tuleb anda kohalike seltskondlike ühenduste täidesaatvale komiteele kuhu kuulusid: insener Kischkin, K. Osolin, J. Kriisa, A. Mõttus, A. Inn, U, Mer, Ramat, Malahowski, T. Grünberg, Siilit ja Jessinowski.
Nüüd polnud midagi parata. Samal päeval, so 25. aprillil, võttis linnavalitsuse üle ajutine täidesaatev komitee, kes ühtlasi otsustas evakueerimise korral Valga linnavalitsus üle viia Woroneschi linna. Uus ajutine linnavalitsus linnapea Kischkiniga eesotsas ei suutnud palju midagi ära teha, ajas joonivaid asju ja tegi eeltöid uuteks linnavalimisteks. Sõjavägedega ja pagulastega ülekuhjatud linnas oli seisukord täbar. Linnavalitsusele esitati tihti kõiksugu võimatuid nõudeid ja kui need täitmist ei leidnud, tarvitati lihtsalt omavoli.
pr W. Johannsenn (Kluge) -1914 – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
G. Johanson – 1915 aprill 1915 : Valga Eesti Karskuse seltsi üldkoosolekul võeti vastu eelmise aasta aruanne. …
Valga Eesti Karskuse seltsi üldkoosolekul võeti vastu eelmise aasta aruanne. Seltsi sissetulek ja väljaminek oli u 1600 rbl. Samas pidudele oli kulutatud rohkem, kui sisse tuli. Eestseisusesse valiti tagasi Johanson, Pelowar, Sirel ja Härmits. Peale nende Grünberg, Põlde ja Stafenau. Arutati raamatukogu asju, otsustati teha pöördumine Valgas avatud õlle- ja veinipoe sulgemiseks ja kaaluti kuidas võidelda salaviina müüjatega.
pr Johanson – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Liis (Liisbet) Juske – 1925 veebruar 1925 : Valga skaudisõrade ühing pidas oma peakoosolekut. Juhatusse valiti T. Grünberg, …
Richard Jõgi – 1925 september 1925 : Poeglastegümnaasiumi ruumides pidas oma üldkoosolekut NMKÜ Valga osakond. Valiti juhatus …
Jaan Jänes 1865-1938 – 1926 detsember 1926 : Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga. …
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Johannes Jürisson – 1920 märts 1920 : "Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded, 1920. …
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded, 1920. aasta eelarve ja valiti eestseisuse liikmeid. Osalejaid oli rohkearvuliselt.
Alguses protestis M. Gross eelmise koosoleku otsust, millega einelauapidaja valimist heaks ei kiidetud, kuid üldkoosolek kiitis eelmise koosolekul otsused heaks ning seda umbusalduseks pidades astusid eestseisuse liikmed Jaan Klassmann, J. Kuusik, J. Soo, Th. Grünberg ja A. Kokkult tagasi. M. Gross ei olnud nõus tagasi astuma. Lisaks sellele langesid eestseisusest tähtaja saabumise tõttu veel 12 liiget. Seega jäi ainsana M. Gross eestseisuse liikmeks edasi.
Korraldati valimised 17 uue liikme valimiseks ja kõik tagasiastunud peale A. Kokkulti valiti tagasi: H. Sõrmus, A. Puusepp, Jaan Äniline, J. Kuusik, Jaan Klassmann, dr Tamberg, J. Kreideberg, T. Grünberg, P. Saretok, K. Wassil, A. Seemann, J. Soo, J. Leppik, Joh. Wiik, Rothberg, Printsmann, Jürisson.
Revisjonikomisjoni valiti: J. Jänes, J. Kaalep, Joh. Äniline.
Võeti vastu põhikirja muudatused.
Hiljem jagasid eestseisuse liikmed ametid omavahel:
Esimees dr Tamberg, abi K. Wassil
Kassahoidja J. Leppik, abi J. Jürisson
Kirjatoimetaja J. Kreideberg, abi Printsmann
Joh. (noorem) Kalep – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
A. Kampar -1901 – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Pavel Karklin (Karklinš) 1858-? – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Linnavolikogu koosolekul:
1. Kubermangu nõukogu valijameheks valiti ühel häälel linnapea Märtson.
2. Linna tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi liikmete valimine. Wassili ettepanekul valiti linnapea Märtson, eragümnaasiumi juht T. Grünberg, dr Müllerson, H. Hellat, vandeadvokaat O. Samuel, maksuinspektor Kurtjumow, kooliõpetaja H. Einer. Karklin soovitas "raudteemeeste" poolt raudteevabriku juhataja Wedenejewi valida. J. Breedis tegi alternatiivse ettepaneku valida teda, majaomanik Zesnekit, trahteriomanikku K. Rehdeli, kaupmees W. Seppa, maalijat Rästast, raudteeseppa ja majaomanikku Edenbergi ja raudteevaksali asjadekandjat Mednisi. Kinnisel pikalt toimunud häältemisel said Wassili kandidaadid suure häälteenamusega kinnitatud.
3. Linna tütarlaste progümnaasiumi tulude ja kulude eelarve 1906/7 õppeaasta kohta kinnitati. Otsustati saata ettepanek kõrgemale poole, et koolijuhataja leidmine jäetaks kooli kuratooriumi hooleks.
4. Linnavalitsuse poolt tehti ettepanek, et uute õllepoodide avamiseks loa andmine tuleks politseilt volikogu kätte. Otsustati vastav ettepanek kõrgemale poole saata.
5. Kroonu majamaksu jagamine kinnitati.
6. Võeti vastu Liivimaa karistussalga ülema ettepanek, et iga 12-20 maja kohta peab olema üks öövaht.
7. Liiprite immutamise tehase juurest on raudteevalitsus soovinud osta linnalt lisamaad. See anti komisjoni arutada.
8. Valga rooma-katoliku kiriku komitee esitas palve saada juurde natuke linnamaad võimalikult odava hinnaga.
Valga linnavolikogu koosolekul:
1. Jahn Breedis valiti esindaja Valga kreisikomisjoni, kes Vene-Jaapani sõjas langenud soldatite vaeslaste eest hoolitseb.
2. Kuberneri palve, millega paluti linna haigemajas strashnikuid tasuta või alandatud hinnaga ravida, lükati tagasi.
3. Linna talude rentnike palve, et talud neile ära müüakse, lükati tagasi.
4. Otsustati asutada üheklassiline tütarlaste algkool ja loodi ka komisjon selle kaheklassiliseks muutmiseks, kuhu valiti T. Grünberg, preester Karklin, H. Einer, P. Einer, J. Breedis, K. Suija.
5. Otsustati linnavalitsuse ettepanekul siiani tütarlastekoolile antud abiraha tulevikus nüüdsele tütarlaste progümnaasiumile anda.
6. Veneküla mehed Tudelepp, Braun, Taklaja jt soovisid, et Rükkeli talu kohalt Tartu maanteelt läbi Luha ja üle Pedeli jõe tehaks uus tee linna, mis tõstaks Veneküla kruntide väärtust. See anti selleks moodustatud komisjoni arutada.
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Valga linnavolikogu istungil tuli muu seas jutuks trahterite ja õllepoodide kohta käivate reeglite ülevaatamine, et vähendada joomist. Reeglite ettevalmistamiseks valiti komisjon: Grünberg, P. Einer, Wassil, Kerg, Dietrich, Wühner, Karklin, Michelson, E. Schmidt ja Otlan.
Lõbustustemaksu otsustati tõsta va teaduslikelt ja hariduslikelt üritustelt ning Valga linnas registreeritud seltside korraldatud üritustelt (näokattepeod ja tantsupeod välja arvatud).
Friedrich Karlson – 1905 jaanuar 1905 : 30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja …
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
Eduard Kartau – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
V. Kattai – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
Villem (Willem) Kattai – 1906 veebruar 1906 : "Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele …
"Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele oludele vaatamata on tegevus olnud edukas. Liikmeid on 118. Raha läbikäik (käive) on olnud 53 828 rb 76 kop. Liikmed saavad oma osamaksu eest 8% kasumaksu (dividendi). Otsustati nädalas kahe koosoleku asemel kolm koosolekut pidada.
Juhatust suurendati viie liikmeni: Endistest valiti tagasi koolidirektor T. Grünberg ja koolõpetaja H. Einer. Juurde valiti kaupmees K. Suija, õigusteadlane H. Hellat ja kaupmees J. Klasmann. Asemikkudeks majaomanik Joh. Tamm, kaupmees K. Tauloja[?] ja agent J. Pihap.
Nõukogu liikmeteks valiti uuesti majaomanik W. Kattai ja J. Horn. Revisjonikomisjoni endised K. Wassil ja dr Müllerson. Juurde valiti J. Pullisaar.
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, Hermann Hellat, Joh. Bürger, J. Klasmann, K. Wassil, F. Kronberg, K. Oiche, A. Schmidt, E. Tomberg, A. Tamberg, W. Neumann, M. Gross, K. Suija, W. Katai, K. Põlde, O. Rüütel, R. Kurwits, P. Siilak, A. Koger, J. Kukk, Joh. Äniline.
Valga majaomanike selts pidas üldkoosolekut "Sädes". Võeti vastu 134 uut liiget ja nüüd tõusis liikmete arv üle 250. Koosolekut juhatas dr A. Tamberg. Loeti ette muudetud ja kinnitatud põhikiri. Otsustati valida 7-liikmeline juhatus: T. Grünberg, W. Gross, W. Kattai, M. Gross, dr A. Tamberg, adv J. Sepp, A. Stafenau.
Leiti, et üheskoos on kasulikum hankide majade remondiks ehitusmaterjali. Sõja jooksul on palju maju kahjustatud. Samuti volitati juhatust pöörduma linnavalitsuse poole üürihindade tõstmise ja korstnapühkimise asjus.
Majaomanike seltsi koosolek toimus "Säde" seltsi saalis. Koosolekut juhatas seltsi esimees dr Tamberg. Kinnitati eelmise aasta aruanne ja arutati uute üürinormide kehtestamise, mida peeti vaatamata 40-50-kordsele tõstmisele ikkagi madalaks. Koosoleku materjalidest selgub, et linnas on ainult saksa panga majas veevärgiga korterid, mille puhul lubas linnavolikogu üürihinda tõsta 60-kordseks.
Eestseisuse valimistel valiti 7-liikmelisse juhatusse tagasi liisuga välja langenud T. Grünberg ja W. Kattai. Loobunud W. Rebase asemel valiti J. Soo. Ülejäänud jäid samaks.
Sooviti et juhatus astuks samme krepostijaoskonna tegevuse taastamiseks Valgas.
hr J. Keerig – 1908 aprill 1908 : 18.-20 aprillil andsid vanemuislased 3 teatrietendust Läti seltsi saalis. 18. …
18.-20 aprillil andsid vanemuislased 3 teatrietendust Läti seltsi saalis. 18. aprillil mängiti A. L'Aroonge rahvatükki "Hasemanni tütred", 19. aprillil Sudermanni "Au" ja 20. aprillil Ludvig Anzengruberi "Südameuss".
Laupäeva õhtul toimus pärast etendust pidusöök "Vanemuise" näitlejate auks, millest hulk eesti seltskonnaliikmeid osa võttis. Lauakõnes tervitas T. Grünberg näiteseltskonda, tänades neid pakutud lõbu eest ja avaldas lootust, et see mitte viimaseks korraks ei jää. Vanemuislaste nimel võttis sõna hr Simm, kes tänas Valga teatripublikut sooja vastuvõtu eest.Veel esinesid kõnedega dr Müllerson ja õpetaja J. Keerig [Kerg?].
Johannes Kerg 1848-1926 – 1907 jaanuar 1907 : 14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi …
14. jaanuaril toimus "Säde" seltsi liikmete üldkoosolek, millest 90 seltsi liiget osa võttis. Koosoleku avas esimees T. Grünberg
Koosolekul esitati möödunud aasta tegevusaruanne ja määrati 1907. aasta kuludeks 1700 rbl. Muu seas läheb 100 laulukoori heaks ja 50 rbl raamatukogu täiendamiseks.
Eestseisusesse valiti Märtson, dr Müllerson, kooliõpetaja Michelson, Wassil, P. Einer, dr Tamberg, Braun ja Kerg.
Pärast üldkoosolekut oli nõukogu koosolek, kus ametid jagati järgmiselt:
esimees Grünberg, tema bi H. Hellat, kassahoidja K. Wassil, tema abideks Braun ja Gross, kirjatoimetajaks J. Soo, abiks dr A. Tamberg.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on umbes 130 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti J. Kerg ja protokollijaks H. Raudsepp. Seltsi esimees dr Tamberg esines aruandega seltsi senisest tegevusest. Revidentideks valiti prov. H. Sõrmus, preester Tamm ja kooliõpetaja J. Bürger
Selts on toetanud vaesemaid kooliõpilasi ja viinud läbi pühapäevaseid tasuta käsitöökursuseid, kus osaleb umbes 40 õpilast. Seltsi järgnevaks ülesandeks on eestikeelse kooli ellukutsumine. Seni kuni oma kooli asutamiseks jõudu veel pole, toetatakse vaesemate perede lapsi, kes linna koolides eestikeelset õpet saavad.
9. septembril alustanud käsitöökool Nikolai kooli ruumides on kavandatud kolme aasta peale kolmes osakonnas. Esialgu avati ainult kaks osakond ja õppetöö on pühapäeviti kella 3-6ni. Kursuse juhatajaks on ülemkooliõpetaja T. Grünberg, peale selle J. Kerg, A. Michelson, J. Bürger, Piiskar ja H. Ollino. Kursuste ülalpidamiseks on uue aastani määratud 165 rubla.
Otsustatakse korraldada näitemüük, mille tarbeks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub 27 liiget: neiu Mitry, pr Helbrod, pr Põder, pr Wassil, pr Aleks, pr Kull, pr Kalep, neiu Priwka, pr Uusi, pr Orgusaar, pr Märtson, pr Kerg, pr Neumann, pr M. Einer, pr Einer, pr Grünberg, hr J. Bürger, preester Tamm, Henn Sõrmus, Eduard Falk, hr J. Ilwes, hr T. Leius, kooliõp. hr Kerig, hr W. Kattai, loomaarst hr Morel, pr Jaama ja pr Kurwits.
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti J. Orgusaar.
- Kirjatoimetaja J. Soo loeb ette eelmise korra protokolli ja kassahoidja K. Wassil teeb ülevaate eelmise aasta rahaliikumistest. Võetakse vastu ka 1908. aasta eelarve ja määratakse selle suuruseks 1339 rubla.
- Arutatakse uue seltsimaja küsimust ja sellekohaseid läbirääkimisi teiste seltsidega. Tõdetakse, et lahendust pole veel leitud. Läbirääkimiste komisjoni valitakse olemasolevale kolmele liikmele juurde Klassmann ja Rosenberg.
- Valiti eestseisuse liikmeid. Aja täitumise tõttu välja langenud T. Grünbregi, K. Suija, M. Grossi, J. Brauni ja J. Kergi asemel valiti hr Leht, J. Braun, J. Orgusaar, K. Kuija, T. Grünberg, R. Kurvitz.
- Revidentideks valiti K. Pihap, J. Einbaum ja W. Sepp.
- Raamatukoguhoidjaks valitakse P. Koolmeister.
18.-20 aprillil andsid vanemuislased 3 teatrietendust Läti seltsi saalis. 18. aprillil mängiti A. L'Aroonge rahvatükki "Hasemanni tütred", 19. aprillil Sudermanni "Au" ja 20. aprillil Ludvig Anzengruberi "Südameuss".
Laupäeva õhtul toimus pärast etendust pidusöök "Vanemuise" näitlejate auks, millest hulk eesti seltskonnaliikmeid osa võttis. Lauakõnes tervitas T. Grünberg näiteseltskonda, tänades neid pakutud lõbu eest ja avaldas lootust, et see mitte viimaseks korraks ei jää. Vanemuislaste nimel võttis sõna hr Simm, kes tänas Valga teatripublikut sooja vastuvõtu eest.Veel esinesid kõnedega dr Müllerson ja õpetaja J. Keerig [Kerg?].
Kell 4 pl toimus suure rahvahulga osavõtul "Säde" seltsimajale nurgakivi panek. Kõnedega esinesid seltsi esimees T. Grünberg, ajalehe "Postimees" toimetaja J. Tõnisson, õpetaja J. Kerg ja J. Orgusaar. Vaimuliku talituse pidas õp J. Kerg.
Kell 7 õhtul toimus "Säde" saalis pidusöök lauakõnedega.
Valga linnavolikogu istungil tuli muu seas jutuks trahterite ja õllepoodide kohta käivate reeglite ülevaatamine, et vähendada joomist. Reeglite ettevalmistamiseks valiti komisjon: Grünberg, P. Einer, Wassil, Kerg, Dietrich, Wühner, Karklin, Michelson, E. Schmidt ja Otlan.
Lõbustustemaksu otsustati tõsta va teaduslikelt ja hariduslikelt üritustelt ning Valga linnas registreeritud seltside korraldatud üritustelt (näokattepeod ja tantsupeod välja arvatud).
Esimesel lihavõttepühal avati pidulikult vastvalminud "Säde" seltsi teatri- ja kontserdimaja. Juba piletite eelmüük oli olnud väga elav ning külalisi tuli palju.
Kell ½3 oli teatrimaja saal pungil rahvast, piletite järgi ligi tuhat inimest.
Teatrimaja vaimuliku sisseõnnistamise viis läbi ap.-õigeusu preester Tamm ja luteri usu kombe järgi J. Kerg. Edasi tervitas kõiki pidulisi seltsi esimees T. Grünberg, mille järel lauldi keisrilaulu.
Järgnevalt kõneles ajalehe "Postimees" toimetaja Jaan Tõnisson, kes oma pikas kõnes rääkis eesti rahvusliku kultuuri ärkamisest ja tekkivast linnakultuurist. Kõnele järgnes ühislauluna "Mu isamaa".
Tervitustega jätkasid Valga linnapea J. Märtson ning seejärel kõigi suuremate seltside esindajad üle Eesti ja kõigist kohalikest seltsidest. Pidukõnedel jätkus pidusöök, kus pidukõnedega jätkati.
11. aprillil teisel pühal toimus solistide kontsert kohaliku segakoori kaastegevusel ning esitati George de Marieri näitemäng "Trilby". Kuna rahva tung oli nii suur, siis läks kontsert järgmisel päeval kordamisele.
12. aprillil toimus uues seltsimajas ball.
Pidustuste puhas sissetulek oli 810 rbl.
Eesti Noorsoos Kasvatuse seltsi Valga osakond pidas aastakoosolekut. Enne koosolekut pidas J. Kerg kõne "Mõtted kasvatusest". Seltsi korraldusel tegutses 1911. aastal kool, kus naiskooliõpetaja juhatusel õppis 50 last. Kooli ülalpidamiseks kulus 833 rbl. Sügisest tahetakse lisada üks klass ja juurde tuleb üks õpetaja. Seltsi tegevus on koondunud ümber kooli. Korraldatakse kõne-, näitemängu ja muusikaõhtuid.
Eelmisel kevadel otsustati ehitada oma koolimaja ja lubati võtta 10 000 rbl laenu. Insener Kangrol lasti 100 rbl eest teha plaan, mille järgi koolimaja läheks maksma 18 000 rbl. Tekkis ka tüli plaani tegemise hinna üle. Nii jäi esialgu maja ehitamise plaan katki.
Eestseisusest langesid liisu läbi välja Grünberg, Raudsepp, Wassil ja H. Einer. Nad valiti tagasi.
Valga Rahvahariduse Seltsi uue koolimaja pühitsesid sisse preester Tamm ja õpetaja J. Kerg. Valga linnapea Märtson tervitas linna nimel ja T. Grünberg "Säde" seltsi poolt. Õnne soovisid ka teised haridusseltsid. Rahvast oli avamisele tulnud palju. Uue koolimaja arhitekt on ins Kangro ja see läks maksma 17 000 rubla.
Remonditud "Säde" teatrimaja avapidustused algasid aktusega kell 3 pl, mille avas seltsi esimees dr Tamberg. Vaimuliku kõne pidas piiskopp Aleksander, selle järel esines aktusekõnega õpetaja Kerg. Seltsi ajaloost rääkis koolidirektor Grünberg. Järgnesid õnnesoovid ajalehtede toimetustelt ja seltsidelt. Tervitustelegramme oli tulnud rohkesti ja neid luges ette advokaat Kreideberg. Tervitussõnu ütlesid veel dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Aktus lõppes rahvushümniga. Õhtul kell 6 kanti ette H. Sudermanni draama "Soodoma hukatus", kus esinesid kohalikud asjaarmastajad pr Pärja Kont, preilid Ella Siider ja Alma Roop ning hr-d Seemann ja Pahla. Õhtu lõppes kell 11 pidusöögiga.
hr Kerig – 1907 november 1907 : 18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on …
18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on umbes 130 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti J. Kerg ja protokollijaks H. Raudsepp. Seltsi esimees dr Tamberg esines aruandega seltsi senisest tegevusest. Revidentideks valiti prov. H. Sõrmus, preester Tamm ja kooliõpetaja J. Bürger
Selts on toetanud vaesemaid kooliõpilasi ja viinud läbi pühapäevaseid tasuta käsitöökursuseid, kus osaleb umbes 40 õpilast. Seltsi järgnevaks ülesandeks on eestikeelse kooli ellukutsumine. Seni kuni oma kooli asutamiseks jõudu veel pole, toetatakse vaesemate perede lapsi, kes linna koolides eestikeelset õpet saavad.
9. septembril alustanud käsitöökool Nikolai kooli ruumides on kavandatud kolme aasta peale kolmes osakonnas. Esialgu avati ainult kaks osakond ja õppetöö on pühapäeviti kella 3-6ni. Kursuse juhatajaks on ülemkooliõpetaja T. Grünberg, peale selle J. Kerg, A. Michelson, J. Bürger, Piiskar ja H. Ollino. Kursuste ülalpidamiseks on uue aastani määratud 165 rubla.
Otsustatakse korraldada näitemüük, mille tarbeks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub 27 liiget: neiu Mitry, pr Helbrod, pr Põder, pr Wassil, pr Aleks, pr Kull, pr Kalep, neiu Priwka, pr Uusi, pr Orgusaar, pr Märtson, pr Kerg, pr Neumann, pr M. Einer, pr Einer, pr Grünberg, hr J. Bürger, preester Tamm, Henn Sõrmus, Eduard Falk, hr J. Ilwes, hr T. Leius, kooliõp. hr Kerig, hr W. Kattai, loomaarst hr Morel, pr Jaama ja pr Kurwits.
Andreas Kersten – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Joh. Kihno – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Karl Kirp – 1920 aprill 1920 : Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents …
Eesti-Läti piiriküsimuste vahekohus kohtus Valgas. Koosolekust võtsid osa kol. Tallents (esimees), kol. Robinson, 2 nende tõlki, välisminister Birk, Ed. Wirgo, polkovnik Poopuu, K. Kirp Eesti poolt ja Samuels, Gailit ja 3 eksperti (raudtee, siseministeeriumi jne.) Läti poolt.
Esimesel päeval kohtuti Krediitühisuse ruumides. Selgitati välja, millised on vaidlusalused piirialad.
Teisel päeval otsustati vaidlusalustesse piirialadele kohale komisjon saata, kes oludega tutvub. Valga küsimus võeti kohe arutusele. Kumbki pool nõuab Valgat endale. Välisministrid esinevad kaitsekõnedega, kus tõestavad, et Valga just nende riigile peaks kuuluma.
Kolmandal päeval jätkusid vaidlused Valga üle. Moodustati kolm alakomisjoni, kelle ülesandeks on täpsemalt asjaolusid uurida.
- linnakomisjoni Eesti poolelt T. Grünberg, J. Pommer, Läti poolelt Feldmann ja Gulbis
- idapoolsetesse valdadesse Eesti poolelt Hans Einer, Joh. Kalep (noorem), Läti poolt Pawlowitsh ja Dsirkals
- läänepoolsetesse valdadesse Eesti poolelt J. Soo ja J. Sepp, Läti poolt Iwerts ja Skriweris.
Komisjonid alustasid kol Robinsoni juhatusel tööd kohe ja see kestis paar nädalat.
Viimase päeva õhtul oli vahekohtu liikmetele õhtusöök Läti seltsis.
J. Kischkin – 1917 aprill 1917 : Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul …
Ehkki siseministri 20. aprilli telegrammi järele vana volikogu täiendatud kujul ühes linnavalitsusega kohale pidi jääma kuni linnavalimisteni uue seaduse järele, mis pidi välja kuulutatama "Tooma nädalal", kuid 25. aprillil saabus Petrogradist uus telegramm, millega siseministri abi Leontjev teatas, et volikogu ühes linnavalitsusega on ametist vabastatud ja et linna asjaajamine üle tuleb anda kohalike seltskondlike ühenduste täidesaatvale komiteele kuhu kuulusid: insener Kischkin, K. Osolin, J. Kriisa, A. Mõttus, A. Inn, U, Mer, Ramat, Malahowski, T. Grünberg, Siilit ja Jessinowski.
Nüüd polnud midagi parata. Samal päeval, so 25. aprillil, võttis linnavalitsuse üle ajutine täidesaatev komitee, kes ühtlasi otsustas evakueerimise korral Valga linnavalitsus üle viia Woroneschi linna. Uus ajutine linnavalitsus linnapea Kischkiniga eesotsas ei suutnud palju midagi ära teha, ajas joonivaid asju ja tegi eeltöid uuteks linnavalimisteks. Sõjavägedega ja pagulastega ülekuhjatud linnas oli seisukord täbar. Linnavalitsusele esitati tihti kõiksugu võimatuid nõudeid ja kui need täitmist ei leidnud, tarvitati lihtsalt omavoli.
Jaan Klasmann 1866-1923 – 1902 detsember 1902 : Valga linnast on Peterburi Eesti Heategeva Seltsi üleskutsel eesti üliõpilaste …
30. jaanuaril toimus "Säde" seltsi juures oleva Valga Laenu- ja Hoiu Ühisuse peakoosolek, millest võttis osa 33 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti Fr. Karlson. Aruande järgi oli 1904. aastal seltsil 78 liiget. Aasta jooksul oli sissetulekuid 25 734 rbl 11 kop ja välja läinud 24 206 rbl 97 kop. Puhaskasumiks pärast kulude maha arvamist jäi 267 rbl 8 kop, mis liikmete vahel dividendideks välja jagati.
Juhatus suurendati kolmel viie liikmeni ja sinna valiti T.Grünberg, J. Märtson, H. Einer, J. Orgusaar ja J. Einbaum ja asemikeks M. Alver, P. Einer ja J. Tamm.
Nõukogu liikmed on K. Suija, J. Põder, M. Kronberg, A.Alver, J. Loit ja J. Klasmann ning asemikeks nõukogusse A. Krõlov ja Ed. Tomberg.
Revidentideks valiti J. Müllerson, K. Vassil ja J. Plats.
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
"Säde" seltsi juures asuv laenu- ja hoiuühisus pidas üldkoosolekut. Rasketele oludele vaatamata on tegevus olnud edukas. Liikmeid on 118. Raha läbikäik (käive) on olnud 53 828 rb 76 kop. Liikmed saavad oma osamaksu eest 8% kasumaksu (dividendi). Otsustati nädalas kahe koosoleku asemel kolm koosolekut pidada.
Juhatust suurendati viie liikmeni: Endistest valiti tagasi koolidirektor T. Grünberg ja koolõpetaja H. Einer. Juurde valiti kaupmees K. Suija, õigusteadlane H. Hellat ja kaupmees J. Klasmann. Asemikkudeks majaomanik Joh. Tamm, kaupmees K. Tauloja[?] ja agent J. Pihap.
Nõukogu liikmeteks valiti uuesti majaomanik W. Kattai ja J. Horn. Revisjonikomisjoni endised K. Wassil ja dr Müllerson. Juurde valiti J. Pullisaar.
Teisipäeval 30. jaanuaril oli linnavolikogu koosolek raekoja saalis
1. Revisjonikomisjoni aruanne linnavalitsuse eelmise aasta tegevuse kohta lükati järgmiseks koosolekuks.
2. Linnaeelarves täpsustatakse linna metsast saadavate tulude arvestust.
3. Revisjonikomisjoni valimine lükatakse edasi.
4. Vandeadvokaat O. Samuel ja insener G. Hellat teevad ettepaneku linna vana haigemaja vaeslaste majaks kasutada. Kuigi Breedis selle vastu on ja leiab, et linnal võib neid hooneid vaja minna uue kavandatava kooli jaoks, toetab volikogu ajutiselt nende kasutamiseks andmist, kuni linnal neid endal vaja läheb.
5. Valiti komisjon kaupluste ja töökodade normal-puhkuseaja (töö- ja puhkeaja) reeglite kokkuleppimiseks koosseisus K. Suija, J. Põder, J. Klasmann, K. Wassil, preester Karklin, J. Breedis, A. Seeding.
6. Võeti vastu Valga õllepoodide tegevust reguleeriv määrus.
7. Toetati tütarlaste progümnaasiumi ümberkujundamist gümnaasiumiks. 1907/08 lisandub viies klass ja nii edasi iga aasta kuni gümnaasiumiklasside arv täis saab
8. Kohalikud lihunikud ja mõned elanikud soovivad, et muudetakse määrus, millega turult söögikraami enne kella 11 üles osta ei tohi. Järgmiseks volikogu koosolekuks peab komisjon koosseisus Alwer, Grünberg, Horn, Loit, Gross, Breedis ja linna loomaarst Morel asja arutama ja oma ettepaneku tegema.
9. Majaomaniku Karrike palve lubada Aleksandri ja Sauna uulitsa nurgal õllepoodi avada jäetakse tähelepanuta.
10. Linnaväe ülema soov muretseda ohvitseridele korterid jäetakse vastava komisjoni hoolde.
11. Majaomanikud Kattai, Solowjew ja teised soovivad, et saksa kalmistu aeda tõstetaks ja tänav saaks laiemaks. Lisaks sellele soovivad nad, et Nikolai uulits saaks kivikatte. Arutelu käigus selgub, et Aleksandri tänava kivikattega katmiseks on vajadus suurem ja ettevalmistusedki tehtud. Kui linnavalitsusel võimalik, siis lisaks sellele ka Nikolai tänav ette võetakse.
12. Otsustatakse vähendada linna metsast puude andmist. Osadele (sh politsepristav) lubatakse puude asemel hoopis rahalist abi.
Pühapäeval 11. märtsil oli "Säde" seltsi ruumides Valga Vastastikuse Krediidi Ühisuse liikmete koosolek, kuhu oli ilmunud 125 liikmest 51. Koosoleku avas nõukogu juhataja K. Wassil. Koosolekul kinnitati 1906. a eelarve ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Ühisus võib esimese aasta tegevusega väga rahule jääda kuna käive oli üle miljoni rubla ja sel aastal tuleb suuremgi veel.
Juhatus jätkas sama:
I dir H. Hellat, II dir P. Einer ja J. Märtson.
Väljalangenud nõukogu liikme F. Karlsoni asemele valiti J. Horn, teised liikmed valiti tagasi. Ühisuse nõukogu oli järgmine: nõukogu juhataja K. Vassil, liikmed M. Alver, J. Põder, J. Klasmann, J. Horn ja J. Pihap. Asemikkudeks on J. Kerg ja O. Rüütel. Revidentideks valiti Grünberg, Hannow, Äniline, nende asemikeks Pullisaar ja Raudsepp.
Grünbergi algatusel tuli arutusele seltsimaja ehitamise küsimus. Kõik olid selle poolt, et tuleks ehitada nii suur maja, mis kõiki seltse ja ühisusi ära mahutaks. Kerkis ainult küsimus, kust ehituse jaoks raha saada. Klasmann tegi ettepaneku maja plats välja valida, ehituseks plaan ja eelarve teha ning siis aitajaid otsima hakata. Koosolekul võeti vastu otsus, hakata koheselt abistajatelt rahaannetusi koguma.
Eesti Kirjanduse Seltsi teadaandest selgub, et Valgast on seltsi liikmeteks võetud kooliõpetaja Hans Ollino, vandeadvokaat Hermann Hellat, rohukaupluse omanik Peeter Einer, kaupmees Paul Saretok, kaupmees Aleks. Saral, majaomanik Andres Päss, kaupmees Jaan Soo, kaupmees Karl Wassil, kreisipolitsei lauaülem Joh. Änilane, majaomanik Jüri Orgusaar, kooliõpetaja T. Grünberg, kaupmees Jaan Klassmann, "Säde" kirjatoimetaja Karl Põlde, proviisor Henn Sõrmus, kaupmees Wold. Neumann, majaomanik Märt Gross, "Säde" einelauapidaja Joosep Plato.
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti J. Orgusaar.
- Kirjatoimetaja J. Soo loeb ette eelmise korra protokolli ja kassahoidja K. Wassil teeb ülevaate eelmise aasta rahaliikumistest. Võetakse vastu ka 1908. aasta eelarve ja määratakse selle suuruseks 1339 rubla.
- Arutatakse uue seltsimaja küsimust ja sellekohaseid läbirääkimisi teiste seltsidega. Tõdetakse, et lahendust pole veel leitud. Läbirääkimiste komisjoni valitakse olemasolevale kolmele liikmele juurde Klassmann ja Rosenberg.
- Valiti eestseisuse liikmeid. Aja täitumise tõttu välja langenud T. Grünbregi, K. Suija, M. Grossi, J. Brauni ja J. Kergi asemel valiti hr Leht, J. Braun, J. Orgusaar, K. Kuija, T. Grünberg, R. Kurvitz.
- Revidentideks valiti K. Pihap, J. Einbaum ja W. Sepp.
- Raamatukoguhoidjaks valitakse P. Koolmeister.
28. märtsil peetud Valga linnavolikogu koosolekul osales 30 volinikku, puudus 9:
1. 1906. aasta aruanne võeti revisjonikomisjoni ettepanekul vastu.
2. Linna haigemaja tütarlaste gümnaasiumiks ümber ehitamise projekt ei saanud kuberneri kinnitust. Linnal olla suurt haigemaja vaja ja praegused tütarlastegümnaasiumi ruumid selleks ei sobi. Linnavalitsus paneb ette 1) tütarlastegümnaasiumi ruumid uuesti üle vaadata 2) veel kord põhjendada vajadust kubernerile 2) kui siis luba ei saada, siis paluda seda ajutiselt kuni tütarlastegümnaasimi uue hoone ehitamiseni
3. Reaakooli nõudmisele maksta 1907. aasta eest abiraha vastatakse kolmandat korda eitavalt kuna kool 1908 jaanuaris alles tegutsema hakkas
4. Volikogu kordab oma soovi omandada Mäe tänava pikendamiseks Luke kirikule kuuluvat maad.
5. Kohaliku sõjaväehobuste jaoskonna juhatajateks valitakse senised A. Treu ja J. Klassmann tagasi.
6. Tähtaja täitumise tõttu lahkub linnavalitsusest M. Alwer ja tema asemele valitakse järgmiseks kolme kandidaadi hulgast (Breedis, Grünberg, M. Alwer) neljaks aastaks T. Grünberg (23 poolt ja 7 vastu).
7. Temast saab ka linnapea asendaja viimase puudumise korral.
8. Uue turu korrastamiseks (tasandamine, sillutamine ja putkade ehitamine) oleks vaja 5-6000 rubla. Asja arutamine antakse vastavale komisjonile. Arutamisele tuleb ka kuidas Luke turgu kinni sundida panna, kes uuele turule konkurentsi pakub. Ühe mõttena räägitakse ka Luke platsi linnaga liitmisest.
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, Hermann Hellat, Joh. Bürger, J. Klasmann, K. Wassil, F. Kronberg, K. Oiche, A. Schmidt, E. Tomberg, A. Tamberg, W. Neumann, M. Gross, K. Suija, W. Katai, K. Põlde, O. Rüütel, R. Kurwits, P. Siilak, A. Koger, J. Kukk, Joh. Äniline.
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
"Säde" seltsi koosolekul valiti seltsi eestseisus koosseisus: Grünberg, Sõrmus, Märtson, Klasmann, Leht ja Printsmann. Eestseisusele anti luba 30 000 rbl obligatsioon maja peale teha. Pedeli jõe ääres asuvat platsi otsustati mitte ära anda, vaid sinna maja ja aed ümber ehitada. Laenu- ja hoiuühisuse kuraatoriks valiti seltsi poolt K. Põlde.
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded, 1920. aasta eelarve ja valiti eestseisuse liikmeid. Osalejaid oli rohkearvuliselt.
Alguses protestis M. Gross eelmise koosoleku otsust, millega einelauapidaja valimist heaks ei kiidetud, kuid üldkoosolek kiitis eelmise koosolekul otsused heaks ning seda umbusalduseks pidades astusid eestseisuse liikmed Jaan Klassmann, J. Kuusik, J. Soo, Th. Grünberg ja A. Kokkult tagasi. M. Gross ei olnud nõus tagasi astuma. Lisaks sellele langesid eestseisusest tähtaja saabumise tõttu veel 12 liiget. Seega jäi ainsana M. Gross eestseisuse liikmeks edasi.
Korraldati valimised 17 uue liikme valimiseks ja kõik tagasiastunud peale A. Kokkulti valiti tagasi: H. Sõrmus, A. Puusepp, Jaan Äniline, J. Kuusik, Jaan Klassmann, dr Tamberg, J. Kreideberg, T. Grünberg, P. Saretok, K. Wassil, A. Seemann, J. Soo, J. Leppik, Joh. Wiik, Rothberg, Printsmann, Jürisson.
Revisjonikomisjoni valiti: J. Jänes, J. Kaalep, Joh. Äniline.
Võeti vastu põhikirja muudatused.
Hiljem jagasid eestseisuse liikmed ametid omavahel:
Esimees dr Tamberg, abi K. Wassil
Kassahoidja J. Leppik, abi J. Jürisson
Kirjatoimetaja J. Kreideberg, abi Printsmann
Friedrich Klement 1891-1958 – 1925 veebruar 1925 : Poeglaste gümnaasium pühitses oma 6. aastapäeva, kus kõnedega esinesid härrad …
I. Kläwin – 1908 märts 1908 : 9. märtsil peeti "Sädes" vastastikuse tulekindlustuse seltsi aastakoosolekut, kus võeti …
9. märtsil peeti "Sädes" vastastikuse tulekindlustuse seltsi aastakoosolekut, kus võeti vastu 1907. a aruanne ja 1908. aasta eelarve. Liikmete arv 207.
Seltsi juhatuses jätkab samas koosseisus T. Grünberg, J. Bredis ja A. Krõlov. Nõukogu uuteks liikmeteks said Orgusaar ja Z. Rästas. P. Kläwin ja Hannow jäid asendusliikmeteks.
Otsustati ka järk-järgult pikaajaliste klientide kindlustusmakset vähendada.
Ernst Friedrich Heinrich Koch 1840-1911 – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Karl Koch – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
A. Koger – 1909 jaanuar 1909 : Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, …
Eesti soost üliõpilaste toetuseks on raha annetanud Valgast T. Grünberg, Hermann Hellat, Joh. Bürger, J. Klasmann, K. Wassil, F. Kronberg, K. Oiche, A. Schmidt, E. Tomberg, A. Tamberg, W. Neumann, M. Gross, K. Suija, W. Katai, K. Põlde, O. Rüütel, R. Kurwits, P. Siilak, A. Koger, J. Kukk, Joh. Äniline.
Jaak (Jakob) Kogger 1831-1901 – 1902 veebruar 1902 : 24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate …
24. veebruaril peeti Eesti Karskuse Seltsi ruumides "Säde" seltsi asutajate liikmete koosolek, mille avas M. Alver. Seltsi juhatusse valiti M. Alver, J. Äniline, G. Dallit, H. Einer, P. Einer, T. Grünberg, S. Haynberg, E. Kartau, J. Koger, M. Kronberg, J. Märtson, J. Orgusaar, J. Põder, K. Suia, J. Soo, A. Tomson ja A. Treu. Revisjoni komisjoni valiti B. Aerfeldt, K. Vassil ja A. Veidemann. Liikmemaksuks määrati 3 rubla aastas. Uusi liikmeid võeti vastu 20. Seltsi esimeheks valiti dr A. Alver ja abiesimeheks mõisaomanik J. Koger, kassapidajateks S. Haynberg, K. Suia ja P. Einer ning kirjatoimetajaks kreisipolitsei lauaülem J. Äniline.
Liikmemaksuks määrati kolm rubla aastas.
Artur Karl Kokkult 1873-1942 – 1917 märts 1917 : Eestlastest kooliõpetajad asutasid märtsi lõpunädalatel ühingu, mille eesmärgiks seati eesti …
Eestlastest kooliõpetajad asutasid märtsi lõpunädalatel ühingu, mille eesmärgiks seati eesti kooli ja kooliõpetajate huvide kaitsmine ning Eesti rahvusliku kooli küsimuses seisukoha võtmine. Ühingu juhatusse valiti Mikkelsaar, T. Grünberg, J. Lang, A. Kokkult ja neiu Tuvikene. Eestseisus otsustas, et juhatajaks hakkab Mikkelsaar ja tema asemikuks Grünberg. Ühingu juhatus kutsub kõiki Valga linna ja ümbruskonna eestiastest kooliõpetajaid ühingu Iiikmeks astuma.
Valga Eesti Rahvahariduse seltsi üldkoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded ning valiti eestseisus.
Kui 1918. aastal töötas kooli ruumides Nikolai 23 suvel ja sügisel lasteaed, korraldati pidusid, siis 1919. aasta oli väga vaikne. Seltsi endise algkooli inventar on antud Eesti 3. algkooli kasutada.
Eestseisusesse valiti dr Tamberg, A. Kokkult, prl Pärna, J. Leppik, Messias, J. Soo, Bürger, prl Sternfeldt, Rothberg, M. Gross, T. Grünberg ja J. Kõiw.
Seltsi muudetud põhikiri otsustati registreerimisele saata.
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1918. ja 1919. aasta aruanded, 1920. aasta eelarve ja valiti eestseisuse liikmeid. Osalejaid oli rohkearvuliselt.
Alguses protestis M. Gross eelmise koosoleku otsust, millega einelauapidaja valimist heaks ei kiidetud, kuid üldkoosolek kiitis eelmise koosolekul otsused heaks ning seda umbusalduseks pidades astusid eestseisuse liikmed Jaan Klassmann, J. Kuusik, J. Soo, Th. Grünberg ja A. Kokkult tagasi. M. Gross ei olnud nõus tagasi astuma. Lisaks sellele langesid eestseisusest tähtaja saabumise tõttu veel 12 liiget. Seega jäi ainsana M. Gross eestseisuse liikmeks edasi.
Korraldati valimised 17 uue liikme valimiseks ja kõik tagasiastunud peale A. Kokkulti valiti tagasi: H. Sõrmus, A. Puusepp, Jaan Äniline, J. Kuusik, Jaan Klassmann, dr Tamberg, J. Kreideberg, T. Grünberg, P. Saretok, K. Wassil, A. Seemann, J. Soo, J. Leppik, Joh. Wiik, Rothberg, Printsmann, Jürisson.
Revisjonikomisjoni valiti: J. Jänes, J. Kaalep, Joh. Äniline.
Võeti vastu põhikirja muudatused.
Hiljem jagasid eestseisuse liikmed ametid omavahel:
Esimees dr Tamberg, abi K. Wassil
Kassahoidja J. Leppik, abi J. Jürisson
Kirjatoimetaja J. Kreideberg, abi Printsmann
Riigikogu valimistel kandideerib Eesti Rahvaerakonna nimekirjas koguni kolm endist või tulevast Valga linnapead (Artur Kokkult, Hendrik Leiur ja Johannes Kreideberg). Lisaks sellele ka koolijuht Tõnis Grünberg, kirjastaja Jaan Pommer, endine linnavolinik Johan Roose ja linnaarst Eduard Gens.
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Koolidirektor Tõnis Grünbergi tähistas oma 40-aastast ametijuubelit. Selle puhul tervitas linnavalitsuse ja lastevanemate komitee nimel linnapea J. Soo ning koolivalitsuse nimel pidasid tervituskõned härrad Kokkult ja Kõiv. Ka tervitasid teda mitmed õpetajad ja õpilased ning saadeti hulk õnnitlusi telegraafi teel.
"Säde" seltsi peakoosolekul kinnitati 1925. aasta aruanne, mille järgi seltsi käive oli 4,4 mln marka. 1926. aasta eelarve suuruseks kinnitati 2,825 mln marka. Seal hulgas on kavas võlgu ja protsente tasuda 700 000 marga ulatuses.
Juhatusest välja langenud liikmed (Tamberg, Grünberg, Soo, Printsmann, Saretok, Tuul) valiti üksmeelselt tagasi.
Hiljem toimunud juhatuse koosolekul jaotati ametid järgmiselt: esimehena jätkas dr A. Tamberg, esimehe abideks K. Wassil ja A. Kokkult, kassapidajaks Aug. Pehme, kassapidaja abideks J. Äniline ja K. O. Uibopuu, sekretäriks A. Printsmann. Majavanemaks valiti hr Morel.
Riigikogusse kandideerivad Valgast:
- Eesti Rahvaerakonna kandidaatide seast ka linnapea abi ja majaomanik Artur Kokkult, kirikuõpetaja Arnold Tammik, majaomanik Hans Einer, gümnaasiumi direktori Tõnis Grünberg ning majaomanik Märt Lõhmus.
- Põllumeeste kogude esinumber on arst Johan Müllerson.
Valga Panga aastakoosolekut juhatas T. Grünberg.
Kinnitati aruanne ja võeti vastu eelarve. Arutusel oli ka põhikirja muutmine ja juhtorganite valimised.
Valga panga 1925. aasta käive oli 1,258 mld marka ja puhastkasu saadi 2, 7 mln marka. Äriseis on võrreldes eelneva aastaga paranenud.
Omanikele määrati dividendideks 1,5 mln marka. Juhatusse valiti tagasi A. Tamberg. Nõukogu liikmeteks valiti P. Maerits, W. Neumann, Ed. Gens. Revisjonikomisjoni J. Soo, A. Kokkult ja J. Bürger.
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Alexander Gottlieb Otto Kollang 1859- – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
hr Konstantinow – 1899 jaanuar 1899 : Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest: Linnakool: …
Linna koolivõrk koosnes 1898/99 Liivimaa aadressraamatu järgi järgmistest koolidest:
Linnakool:
Inspektor: J. Rjabtschinski
Õpetajad: Th. Dienstmann, D. A. Abrossimow, Chilkewitsch
Linna tütarlastekool:
Prl Constantia Adelloff
Õpetajad: prl M. Semykina, pr Lassenius, O. Ziegler, Th Dienstmann
Linna elementaarkool poistele:
Õpetajad: G. Behz, A. Kampar
Era poeglaste II kategooria kool 4-klassilise progümnaasiumi ja ettevalmistusklassiga:
Direktor: Grünberg. Ülemõpetaja: Uno van Beunigen
Õpetajad: pastor Wühner, preester Karklin, A. Kampar, Konstantinow, pr Mehring.
Era tütarlaste II kategooria kool:
pastoriproua W. Johannsenn
Era elementaarkool tütarlastele
Õpetaja: prl Wirk
Märkus: 8. mai 1899 Postimees nr 100 lk 3 kirjutab, et Valgas on ühtekokku 11 kooli.
Linna koolinõukogu:
Esimees: linnapea W. v. Dahl,
Liikmed: pastor Dietrich, bürgermeister E. Dahlberg, inspektor Rjaptchinski, õpetaja Dienstmann
Mihkel Kont 1894-1973 – 1923 detsember 1923 : Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud. …
Toimusid linnavolikogu valimised. Puraküla elanikud veel linnavolikogu valida ei saanud.
Linnavolikogusse valiti 40 liiget.
Valimisjaoskonnad asusid ja seal käisid hääletamas:
I jsk - llnna raekoda - 1002 valijat
II jsk - Pihkva 6 - 1130 valijat
III jsk - Puškini 23 - 1094 valijat
IV jsk - Valli tänaval raudteemajas - 1066 valijat
Kokku andis oma hääle 4290 isikut 6167 hääleõiguslikust kodanikust.
Valimiste tulemus oli väga tasavägine ja seetõttu selget eelist keegi ei saanud:
nr 1 - **üürnikud ja demob. sõjaväelased** - 572 häält - 5 kohta: Mihkel Kont, Elmar Peterson, Rudolf Uus, Karl Saar, Hugo Kruustük
nr 2 - **Eesti sotsiaaldemokraadid ja isesotsid** - 723 - 7: Hans Pahla, Johan Pastarus, Aleksander Wibo, Jaan Griwin, Ewald Seeberg, Paul Päiw, Johan Milt
nr 3 - **Ühine väerind (kommunistid)** - 641 - 6: Peeter Jentson, Johannes Oinas, Jaan Aaron, August Puudersell, Karl Madal, Aadu Pastarus
nr 4 - **Väljaspool parteisid e Pullisaare rühmitus** - 201 - 2: Juhan Pullisaar, Karl Rode
nr 5 - **Vene rühm** - 60 - 0
nr 6 - **Juudi rühm** - 64 - 0
nr 7 - **Rahvaerakond ja kaupmehed** - 424 - 4: Artur Kokkult, Johannes Lenzius, Eduard Gens, Johann Melts
nr 8 - **Vähemusrahvuslased (sakslased)** - 362 - 4: Egon Fischmann, Karl Zehsneek, Simon Haynberg, Karl Opmann (Hiljem täpsustuse tulemusel Opmanni asemel Protopopow)
nr 9 - **Karskusmeelsed** - 182 - 2: Tõnis Grünberg, Josep Jakunowits (Hiljem täpsustuse tulemusel Jakunowitsi asemel Melani Teder)
nr 10 - **Majaomanikud** - 782 - 10: Johan Müllerson, Jaan Soo, Henn Sõrmus, Karl Oskar Uibopuu, Johan Roose, Adolf Stafenau, Oskar Saar, Aleksander Tamberg (Hiljem täpsustuse tulemusel Aleksander Tambergi asemel Märt Gross)
nr 11 - **Kristlik Rahvaerakond** 89 - 1: Johan Pastarus
nr 12 - **Rahvuslikud vabameelsed** 73 - 0
nr 13 - **Vabameelsed majaomanikud** - 117 - 1: Karl Koch
Samal ajal linnavolikogu valimistega toimusid ka Valga maakonna nõukogu valimised. Sinna linna valijad liikmeid valida ei saanud.
Linnavolikogu valimisteks 8.-9. jaanuaril esitati kokku 14 nimekirja 279 kandidaadiga.
Esimesel päeval esitasid oma nimekirjad kolm rühma, ülejäänud teisel päeval.
Esitatud nimekirjad:
1. Vähemusrahvaste rühm (lätlased, sakslased, venelased) - esinumbrid Zesnek, Rudolff, Grigorjew - 15 kandidaati
2. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kont, Saar, Jakobson - 25 kandidaati
3. Edumeelne töörühm - esinumbrid Kruustük, Ilwes, Laas - 25 kandidaati
4. Valga käsitööliste ühing - esinumbrid Unt, Sikk, Simson, Kits - 17 kandidaati
5. Vabameelsed majaomanikud - esinumbrid Berg, Kangro, Panksep - 22 kandidaati
6. Eesti Rahvaerakond - esinumbrid Kokkult, Grünberg, Melts, Leiur, Willa - 30 kandidaati
7. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Müllerson, Tamm, Lepik - 28 kandidaati
8. Väljaspool parteid seisvad kodanikud - esnumbrid Pullisaar, Sawi, Wallas - 27 kandidaati
9. Vähemusrahvaste rühm (juudid) - esinumbrid Brodowsky, Polykowsky, Glückmann - 5 kandidaati
10. Sotsialistid - esinumbrid Pastarus, Wibo, Griwin - 24 kandidaati
11. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Soo, Gross, Jänes - 17 kandidaati
12. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Saretok, Weeberg, Timmermann - 15 kandidaati
13. Tööerakond - esinumbrid Õsso, Krillo, Noppasson - 12 kandidaati
14. Majaomanikud, kaupmehed ja töösturid - esinumbrid Reimann, Parts, Willemson
Omavahel ühinevad kõik majaomanike, kaupmeeste ja töösturite ning edumeelse töörühma nimekirjad, seega pürgis volikokku 9 erinevat rühmitust. Nende seast valiti 30 volikogu liiget.
Pärja Kont – 1921 november 1921 : Remonditud "Säde" teatrimaja avapidustused algasid aktusega kell 3 pl, mille …
Remonditud "Säde" teatrimaja avapidustused algasid aktusega kell 3 pl, mille avas seltsi esimees dr Tamberg. Vaimuliku kõne pidas piiskopp Aleksander, selle järel esines aktusekõnega õpetaja Kerg. Seltsi ajaloost rääkis koolidirektor Grünberg. Järgnesid õnnesoovid ajalehtede toimetustelt ja seltsidelt. Tervitustelegramme oli tulnud rohkesti ja neid luges ette advokaat Kreideberg. Tervitussõnu ütlesid veel dr Müllerson ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Aktus lõppes rahvushümniga. Õhtul kell 6 kanti ette H. Sudermanni draama "Soodoma hukatus", kus esinesid kohalikud asjaarmastajad pr Pärja Kont, preilid Ella Siider ja Alma Roop ning hr-d Seemann ja Pahla. Õhtu lõppes kell 11 pidusöögiga.
Karl T. Koolmeister 1882-? – 1910 aprill 1910 : Toimuvad Valga linnavolikogu valimised. Esimesel päeval valis 342 valijat 482 …
Toimuvad Valga linnavolikogu valimised.
Esimesel päeval valis 342 valijat 482 nimekirja kantust volikogusse 102 kandidaadi hulgast 32 liiget:
- 20 eestlast: H. Sõrmus, J. Alwer, T. Grünberg, A. Morel, H. Hellat, O. Rüütel, J. Klasmann, J. Märtson, M. Gross, P. Einer, K. Wassil, J. Orgusaar, J. Tomberg, J. Rüütel, W. Kattai, Z. Rästas, H. Einer, P. Rosenberg, J. Müllerson, M. Alwer.
- 9 lätlast: K. Dsirkal, J. Sirnis, K. Zeesnek, J. Breedis, J. Otlan, E. Sanderson, J. Meschin, K. Opmann, J. Weidemann.
- üks venelane: Tretjakoff
- üks sakslane: Ed. Schmiedt
- üks poolakas. S. Jessinowski
Järgmisel päeval oli valijaid 241 ja valiti veel 67 kandidaadi hulgast 8 volinikku ning 3 asendusliiget. 5 asendusliiget jäi valimata ja selleks korraldatakse uued valimised. Volikogu liikmeteks valiti veel 7 eestlast ja 1 lätlane: O. Samuel, O. Leik, J. Põder, P. Illisson, J. Loit, J. Ilwes, A. Päss, K. Koolmeister
Asendusliikmeteks valiti G. Ruutnik, P. Parts, A[?]. Miljan.
Kokku on nüüd uues volikogus 27 eestlast, 10 lätlast, üks venelane, sakslane ja poolakas. Valitute hulgas on 16 endist ja 24 uut isikut.
Lätlased tegid küll kõva tööd, et rohkem kohti saada ja eestlased jagunesid mitme erakonna vahel, kuid lõpuks on ikkagi enamus eestlaste käes.
P. Koolmeister – 1908 veebruar 1908 : "Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees …
"Säde" seltsi üldkoosolekul osales umbes 60 liiget. Koosoleku avas esimees T. Grünberg. Koosoleku juhatajaks valiti J. Orgusaar.
- Kirjatoimetaja J. Soo loeb ette eelmise korra protokolli ja kassahoidja K. Wassil teeb ülevaate eelmise aasta rahaliikumistest. Võetakse vastu ka 1908. aasta eelarve ja määratakse selle suuruseks 1339 rubla.
- Arutatakse uue seltsimaja küsimust ja sellekohaseid läbirääkimisi teiste seltsidega. Tõdetakse, et lahendust pole veel leitud. Läbirääkimiste komisjoni valitakse olemasolevale kolmele liikmele juurde Klassmann ja Rosenberg.
- Valiti eestseisuse liikmeid. Aja täitumise tõttu välja langenud T. Grünbregi, K. Suija, M. Grossi, J. Brauni ja J. Kergi asemel valiti hr Leht, J. Braun, J. Orgusaar, K. Kuija, T. Grünberg, R. Kurvitz.
- Revidentideks valiti K. Pihap, J. Einbaum ja W. Sepp.
- Raamatukoguhoidjaks valitakse P. Koolmeister.
Peter Koriz – 1906 jaanuar 1906 : Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel …
Valgas toimunud linnavolikogu esimesel päeval valiti 37 volinikku ja teisel päeval üks volinik (Adolf Treu) ja 8 asemikku. Esimesel päeval osales 326, teisel päeval 207 valijat. Kandaate oli esimesel päeval üles seatud 92, teisel päeval 43.
Uude volikogusse valiti 38 (eelmises oli 29) liiget kellest 31 eestlast, 5 lätlast ja 1 sakslane). Asemikest 6 eestlast ja 2 lätlast.
Valituks osutusid (sulgudes saadud hääled):
1. J. Märtson (305)
2. Aleksander Schmidt (247) - uus
3. J. Braun (225) - uus
4. Tõnis Grünberg (228) - uus
5. Otto Rüütel (222) - uus
6. Karl Taklaja (211) - uus
7. Karl Suija (207)
8. Jaan Klasmann (118)[?] - uus
9. Ed. Tomberg (197)
10. Märt Gross (195) - uus
11. Jaan Loit (192) - uus
12. Martin Alwer (191)
13. Hans Einer (190)
14. Josep Chlopotow (184)
15. Joh. Põder (186)
16. Zile Rästas (182) - uus
17. Zimm Ainson (181) - uus
18. Peeter Einer (180)
19. Ado Lehes (191) - uus
20. Rein Ermus (179) - uus
21. Peter Koriz (178) - uus
22. Teo Saarmann (179) - uus
23. Aleksander Enilane (179) - uus
24. Jakob Horn (177) - uus
25. Jahn Breedis (177)
26. Eduard Schmidt (178) - uus
27. M. Edenberg (176) - uus
28. Karl Wassil (173)
29. Karl Rehdel (170) - uus
30. Ed. Kartau (170) - uus
31. Willem Sepp (169) - uus
32. Hans Sulzenberg (169) - uus
33. Gustav Dällit (168)
34. Peter Parts (169)
35. Peter Podegrat (165)
36. Alfred Seedin (164)
37. Karl Zesnek (164) - uus
38. Adolf Treu
Asendusliikmeteks valiti:
Andreas Kersten, Jahn Mednis, Jaan Tamm, Andreas Alwer, Hendrik Sepp, Jaan Miljan, Märt Lõhmus, Joh. Kihno
Karl-Ferdinand Kornel 1882-1953 – 1907 november 1907 : 18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on …
18. novembril peeti "Sädes" ENKSi Valga osakonna üldkoosolek. Seltsil on umbes 130 liiget. Koosoleku juhatajaks valiti J. Kerg ja protokollijaks H. Raudsepp. Seltsi esimees dr Tamberg esines aruandega seltsi senisest tegevusest. Revidentideks valiti prov. H. Sõrmus, preester Tamm ja kooliõpetaja J. Bürger
Selts on toetanud vaesemaid kooliõpilasi ja viinud läbi pühapäevaseid tasuta käsitöökursuseid, kus osaleb umbes 40 õpilast. Seltsi järgnevaks ülesandeks on eestikeelse kooli ellukutsumine. Seni kuni oma kooli asutamiseks jõudu veel pole, toetatakse vaesemate perede lapsi, kes linna koolides eestikeelset õpet saavad.
9. septembril alustanud käsitöökool Nikolai kooli ruumides on kavandatud kolme aasta peale kolmes osakonnas. Esialgu avati ainult kaks osakond ja õppetöö on pühapäeviti kella 3-6ni. Kursuse juhatajaks on ülemkooliõpetaja T. Grünberg, peale selle J. Kerg, A. Michelson, J. Bürger, Piiskar ja H. Ollino. Kursuste ülalpidamiseks on uue aastani määratud 165 rubla.
Otsustatakse korraldada näitemüük, mille tarbeks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub 27 liiget: neiu Mitry, pr Helbrod, pr Põder, pr Wassil, pr Aleks, pr Kull, pr Kalep, neiu Priwka, pr Uusi, pr Orgusaar, pr Märtson, pr Kerg, pr Neumann, pr M. Einer, pr Einer, pr Grünberg, hr J. Bürger, preester Tamm, Henn Sõrmus, Eduard Falk, hr J. Ilwes, hr T. Leius, kooliõp. hr Kerig, hr W. Kattai, loomaarst hr Morel, p