Aastail 1922–1923 oli ta Valga Naisseltsi esinaine, võttis osa langenud vabadussõdalaste haudade korrastamisest Valgas ja naisliikumise organiseerimisest.

Aaremäe oli üks Naiskodukaitse jaoskonna asutajaid ja selle esimene esimees ning Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna juhatuse liige. 24. aprillist 1932 sai temast Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaine. Sellel ametipostil oli ta kuni Naiskodukaitse laialisaatmiseni.

Aaremäel jätkus jõudu kaasa lüüa Valga Õpetajate Seltsi juhatuse töös, naiste karskusseltsi tegevuses, olla Valga linnavolinik jne.

Aktiivse ühiskondliku tegevuse eest autasustati teda Kaitseliidu III klassi Valgeristi ja Naiskodukaitse teenetemärgiga ning Allveelaevastiku Sihtkapitali I järgu teenetemärgiga.

Tegevuse kodumaa heaks katkestas Nõukogude okupatsioon. Kaks korda saadeti ta Tomski oblastisse asumisele. Kui ta lõpuks taas kodumaa pinnale jõudis, oli tervis murtud. Kuni pensionile minekuni töötas Aaremäe kooliõpetajana. Ta suri 10. veebruaril 1972 ja on maetud Valga Metsa tänava kalmistule.

03.09.2005 avati Valga piirivalvelinnakus isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni hoone seinal ennesõjaaegse Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaise Ellinor-Juliane Aaremäe auks mälestustahvel.