Alfred Karl Neuland
vkj: 28.09.1895
Valga
♰
Tallinn
maetud: Metsakalmistu, Tallinn

Alfred Neulandi suuremad sportlikud saavutused:
- Olümpiavõitja 1920 Antwerpen (28.08.1920)
- Olümpiahõbe 1924 Pariis
- Maailmameister 1922 Tallinn
Valgast pärist suurmehe arvel on üle 250 auhinna.
Sündis Valgas vkj 28.09.1895 (ukj 10.10.1895).
Peagi pärast Alfredi sündi kolis pere Riiga ja nõnda möödusidki tulevase olümpiavõitja ning tema kahe venna lapsepõlv ja kooliaastad Riias. Seetõttu on aeg-ajalt ka lätlased Neulandi sõbralikult oma meheks ja Läti olümpiavõitjaks Neilandsiks nimetanud.
Alfred Neulandi esimene tõsisem etteaste toimus 1911. aasta Riia esivõistlustel, millest võtsid osa kõik kuulsamad Riia atleedid eesotsas Janis Krausega. Kergekaalus võistelnud Neulandile kujunes võistlus ootamatult edukaks – ta tuli suure ülekaaluga oma kaalus esimeseks ja kõigi kaalude kokkuvõttes Krause järel teiseks, purustades sealjuures terve hulga Venemaa rekordeid. 15-aastane Alfred Neuland oli korrapealt päevakangelane ja tunnustatud jõumees.
1914. aastal Riias toimunud II Venemaa olümpiaadil oli ta juba kindel võitja, ka Venemaa esivõistlustel tõusis ta kiiresti parimate sekka.
Maailmasõjas osales Alfred Neuland Kaukaasia rinnetel. 1917. aasta segastel aegadel kolis Neilandide pere Riiast tagasi Valka ja vabadussõtta läksid kõik kolm venda. Alfredist sai soomusauto Wahur komandör, vendadest Voldemarist ja Felixist aga sama auto autojuht ning kuulipildur.
Neuland võitis esimese eestlasena olümpiamängude kuldmedali kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 28. augustil 1920 tulemusega 257,5 kilo. Belgia Louis Williquet sai hõbeda 17,5 kilo nõrgema tulemusega. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises.
1921. aastal asutas A. Neuland Valgas Vabaduse 5 äri algkapitaliga 7000 marka.
17. aprillil 1922 laulatati Valgas Jaani kirikus Alfred Neuland ja Alvine Aleksandra Kalnin.
Neuland tuli maailmameistriks Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit.
Pariisi olümpiamängudel 22.-23. juulil 1924. aastal sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo. Pronksmedali sai 450 kiloga samuti eestlane Jaan Kikkas. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo kahe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
1926. aasta lõpul kutsuti ellu Valga Spordiklubi, algasid seal Neulandi juhtimisel kohe ka tõstetreeningud.
1927. aastast oli Alfred Neuland Kaitseliidu Valga linna malevkonna spordipealik.
1930. aasta mais kinnitati ta aga Valga maleva spordipealikuks ja sellel kohal oli ta kuni 1940. aastani. Tänu Neulandile kujunes Valgast üks raskejõustiku keskusi, kust sirgus arvukalt nimekaid sportlasi ja kus sageli võistlusi peeti. 1935. aastal kirjutati Kaitseliidu Valga maleva sportlike tulemuste kohta, et „raskejõustikus on just sellepärast edu olnud, kuna seda ala malevas juhib omaaegne suurmeister hr. Neuland. Noortel peab olema sümbol, kelle poole rühkida!”. Kaitseliidu võistlustel osales Neuland isegi ja mitte ainult tõstmises −1929. aastal saavutas ta näiteks esilaskurite klassis sellise tulemuse, millega ta meisterlaskuriks kinnitati.
Riigikorra muutus 1940. aastal ja järgnenud sõda lõi sarnaselt paljude teistega ka Alfred Neulandi elu pea peale. Kauplus läks käest, kodu hävis, Neulandide pere lahkus Valgast ja lühemat aega peatuti mitmel pool Eestis. Vaatamata kõigele sai Alfred tööd mitmes karastusjookide ja piiritusega tegelevas ettevõttes. Sõja lõpul oli ta Tallinna õllevillimise ja karastusjookide tehase direktor, seejärel töötas Piirituse ja õlletööstuse peavalitsuses, Võisiku piiritustehase direktorina ning limonaaditsehhi juhatajana karastusjookide ja süsihappetehases Talko (tänase Tallinna Karastusjookide eelkäija). 1950. aastate algul jõudis Neuland ringiga tagasi oma armastatud spordiala juurde. Alates 1951. aastast kuni pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952. aastal anti talle vabariikliku kategooria kohtuniku nimetus ja 1955. aastal esimesena Eestis üleliidulise kategooria tõstekohtuniku nimetus. Paljude aastate jooksul kuulus ta Eesti NSV Tõstespordi Föderatsiooni presiidiumi ja treenerite nõukogu koosseisu. Sel perioodil sirgus Neulandi käe alt hulgaliselt Eesti meistreid, teiste seas ka hilisem tuntud laulja Mati Nuude.
1950–1955 Tallinna Limonaaditehase direktor.
Alates 1951. aastast kuni pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952. aastal anti talle vabariikliku kategooria kohtuniku nimetus ja 1955. aastal esimesena Eestis üleliidulise kategooria tõstekohtuniku nimetus.
Alfred Neuland suri 16. novembril 1966 Tallinnas ja on maeti 19. novembril Metsakalmistule.
1995. aastal püstitatu Valgas Neulandile mälestussammas.
Valgas oli A. Neulandil eri aegadel mitmeid elukohti:
- J. Kuperjanovi 14 (1920-1927),
- Kungla 19 (1927-1934),
- J. Kuperjanovi 4 (1934-1944).
Ka ta vennad Voldemar ja Feliks olid raskejõustiklased.
Alfred Neuland oli Valga linnavolikogu liige alates 2. septembrist 1933 asendades Valgast lahkunud A. Seemanni.11
-
Ajakiri Sport, nr 45 - 2018 oktoober, 2018 ↩
-
Valga keskraamatukogu, Valga kultuuriloolised paigad, http://www.valgark.ee/Valga_kultuuriloolised_paigad.htm, 16.01.2022 ↩
-
Postimees (1886-1944), nr. 124, lk 4, 30.07.1918 ↩
-
Vikipeedia, Alfred Neuland, https://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Neuland, 16.01.2022 ↩
-
Vikipeedia, Alfred Neuland, https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Neuland, 16.01.2022 ↩
-
Rahvusarhiiv, EAA.5282.1.29; 1895-1930 lk 9, 16.01.2022 ↩
-
geni.com, Alfred Karl Neuland, https://www.geni.com/people/Alfred-Karl-Neuland/6000000010673338366, 16.01.2022 ↩
-
olympedia.org, Alfred Neuland, https://www.olympedia.org/athletes/55591, 16.01.2022 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 60, lk 1, 04.08.1928 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 72, lk 3, 30.06.1931 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 98, lk 5, 02.09.1933 ↩
-
Riigi Teataja Lisa : seaduste alustel avaldatud teadaanded, nr. 16, lk 430-432, 27.02.1934 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 135, lk 3, 25.11.1935 ↩